Goast Mumbaisse

Goast saab Mumbaisse mitmel viisil. Näiteks rongiga Margao jaamast 9-12 tundi. Ostke siis eelmüügist ikka 1, 2 või 3 AC piletid. Vicky saab aidata. Buss läheb Goa pealinnast Panjimist umbes 16 tundi ja lennukiga jõuab Mumbaisse tunniga, kuid arvestama peab alati lennujaamas viibimise ajaga.

Mumbais on hotellide hinnad alates 1400 ruupiat (väga, väga koledad urkad),

alates 4000-5000 natuke paremad urkad, korralikud hotellid hinnaga 6000 ja üle selle... Kasulik on ette broneerida, et oleks täpselt teada, kuhu suunas liikuda ja ei kulu aega arutamisele.

Meie elasime esimese öö hotellis, mille hinnaks 4000, kauplesime 2500 peale ja mul ei ole sõnu... minu arust ka Egiptuse 2 tärniline on kordades parem, kui see, kus me olime. Kuid oli õhtu ja uni...

Siis elasime Vicky sugulaste juures, kesklinnast kaugemal. Väike kahetoaline korter maksis 3 miljonit, ai, ai, kui valus. Oleks vast aeg maailmal ära unustada India aitamine. Siin on rahval raha enam, kui me unistada oskame ja rikkad aitavad vaesemaid. Siin olles ja elades näen, et välist abi siin ei vajata. Ma võin eksida, kuid Indias leiab iga vähegi nutikam tee, kuidas raha teenida - rahval raha on ja mis peamine - rahvast on - tänavad on pungil tarbijaid täis. Mõtle ainult toode või teenus välja ja hakka müüma...

Päeval sõitsime kesklinna turgudele - rongi või taksoga. Rongid on tõsiselt soodsa hinnaga. Tund sõitu 8 ruupiat... Eraldi on vagunid naistele, vanematele inimestele ja invaliididele, meestele ja segavagunid. Vaguni ukse juures on kirjas, millise vaguniga on tegemist. Hakkama saamine rongijaamas igasugu piletisüsteemidega ei ole kerge. Tore, kui on kohalik kõrval, kes abiks.

Naiste vagunis käib aktiivne kauplemine - müüakse ehteid, küpsiseid, igapäevaseid tarbeesemeid, mänguasju. Eelkõige segavagunis ja ukse peal tantsivad ja plaksutavad käsi mees naised... naiseks riietatud mehed (khusra), kes käituvad ülinaiselikult, plaksutades käsi küsivad raha, flirdivad rongi uksel. Kohalikud on sellega harjunud. See on nende viis teenida. Raha antakse. Kes viis, kes kümme ruupiat.

Arvestama peab, et rongid peatuvad vaid mõneks minutiks ja kui rahvast rohkem, siis toimub meeletu rüselemine - igaüks võitleb enese eest, kas siis sisenemiseks või väljumiseks. Üsna ebameeldiv.

Rongijaama taksopeatuses oli taas taplus, kes saab takso ja kes ei saa... tegin Vickyle ettepaneku sellest kaklusest loobuda, jalutada ja uudistada, mis linnas toimub. Mulle ei mahtunud pähe, et me peaks takso pärast suure hulga inimestega kaklema...

Võtsime mõlemad paar tundi endale - Vicky lasi juukseid lõigata kõige sinna juurde kuuluvaga - aeti ära kahepäevane tüügas, tehti pea- ja näomassaazi. Mina käisin ilusalongis ja 2 tundi tegeleti minu peaga - pea-, näo- ja seljamassaaz, näo puhastus ja kusjuures lausa auruga, juustele lasti ka auru, juuste pesu ja kuivatamine... No ja muidugi ma unustasin neile mainida, et mind ei ole vaja valgendada. Minu arust hõõrusid nad maha mu raske vaevaga saavutatud kauni päevituse... neil on ju spetsiaalsed kreemid jne, sest igaüks, kes siin kohalik, tahab tulla ilusalongist välja heledamana... No eks ma siis lähen Eestimaal solaariumisse... mis Sa ära teed. Kogu see protseduuritamine iseenesest oli aga mõnus. Järgmine kord lihtsalt püüan meeles hoida, et EI igasugusele helendamisele!

Mumbai lennujaam on väga korralik, automaatidest saab vett juua, kohvikukesed, tee ja kohvimüüjad, korralikud WC-d, mobiilide laadimise kohad ja tasuta interneti ühendus.

Mumbaist Istanbuli, Istanbulist Soome, Soomest koju... Hurraaaa!

Huvitavat ja harivat lisalugemist leiad kogemuslikust reisi- ja käsiraamatust: "14 päeva Goas"