Avalik esinemine - kas käepigistus on oluline?

Katrin Aedma 5.12.2014, Oslo

Täna viisin Oslos läbi oma elu teise norrakeelse koolituse. Siiani olen koolitanud 20. aasta jooksul eesti, vene ja inglise keeles. Sedapuhku siis norra keeles. Tagasiside oli igati innustav!

Koolituse teemaks oli: "Käepigistus kui visiitkaart". Koolituse sihtgrupiks olid kõrgharidusega tööotsijad Norras, kokku 16 inimest, 14 eri rahvust - Eritreast, Iraanist, Iraagist, Horvaatiast, Lätist, Poolast, Kreekast, Itaaliast jne...

Kas üks esineja peaks ja võiks teada midagi käepigistusest? Ma arvan, et mitte, et võiks vaid, et peaks. Ja mitte ainult esineja vaid kõik inimesed peaksid teadma, kuidas nende käepigistus ikkagi tundub, milline on üks korrektne viis kätt suruda ja mida võiks selle teema kohta teada.

Mitte igal maal ei suruta kätt ja igas kultuuris on omad kombed. Erinevus on islamiriikides - osades mees naise ja naine mehe kätt ei suru (Iraak) ja osades seda tehakse (Türgi). Jaapanis, kus tavatervituseks on 45kraadine sirge seljaga kummardus käed koos kubeme piirkonnas, tuleb kättpidi tevitamise puhul jäljendada endast kõrgemal seisva isiku stiili.

Nimelt tuleb tunnetada ära endast kõrgemal astmel oleva inimese käepigistus ja seda peegeldada. Kui ülemusel on fantoomi käepigistus ja tema käsi lihtsalt haitub Sinu käest, siis on korrektne olla samasugune fantoom, mitte haarata teise käest kõvasti kinni ja püüda Rambo moel tervitada.

Milline on Sinu käepigistus?

Seda saad teada siis, kui tuled kas era- või grupikoolitusele. Käepigistuse koolitus on üks paljudest KATI minikoolitustest, mis sobib hästi ettevõtte töötajate motiveerimiseks, seltskondade/ seltside jne üritustele, sminaridele ja konverentsidele.

Kontakt ja tellimine: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud