Kas kõiki ikka ühe vitsaga?

Autor: Katrin Aedma

o6.o9.2oo9 Trondheimis, Norras

Šveitsi psühhiaater Garl Gustav Jungi teooria räägb ekstravetsusest ja introvertsusest ning paljudest huvitavatest teooriatest sh MINA probleemidest ja sellest, et keskkeas (ma vist olen juba sinna jõudmas) on vajalik mehel Anima ja naisel Animuse integreerimine. Neist saad lugeda näiteks siit: Anima ja Animus.

Teooriate edasiarendused on huvitavad, kuid endiselt jõuame me ikka ja jälle selleni, et inimesed vastavalt oma algsetele seadistustele, võtavad maailmas toimuvat vastu erineval viisil. 

Ehk on asi selgem, kui rääkida arvutitest. Kehva arvutit ei ole võimalik kasutada kõikideks funktsioonideks - mõni ei sobi mängude mängimiseks, mõni arvuti ei ole sugugi hea disainis- või muusikaprogrammideks, mõni arvuti on aga maailmatuma võimas tegema pea kõike, mis kasutaja hing ihkab. 

Mõni inimene ei arene ka siis, kui talle vägisi proovitakse tarkust pähe taguda, teisel on aga selline kõvaketta maht, et ei jõua ära imestada, kuidas iga uus teadmine st iga uus programm, temas tööle hakkab ja milliseid tulemusi on ta võimalik genereerima. 

Kui meil on nõrk arvuti, siis ei ole sinna võimalik lõputult vägevaid programme installeerida. Võib kasutada väliseid kõvakettaid jms, kuid ega see üks õige asi ei ole. Seda arvutit on vast hea kasutada vaid lihtsamateks operatsiooniseks, millega ta suurepäraselt toime tuleb, kuid, mitte kunstlikult hakata masinat ümber ehitama. 

Kui meil on vägev arvuti, mida on võimalik täiendada lisaprogrammidega, siis miks mitte! Oleks raiskamine seda arvutit kasutada vaid internetis surfamiseks. 

Inimestega sama lugu. Kui meil on vana ja väsinud arvuti, siis ei ole mõtet teda taga piitsuda - kui meil on vana ja väsinud inimene, siis kehtib siin sama reegel. Igal inimesel on omad setingud. Vastavalt sellel on nad väliskeskkonnast kas vähe või palju mõjutatavad ja kujunevad välja erinevateks isiksusteks.

Kõigil meil on oma kaasa sündinud energia hulk, elujõud jms näitajad. Kõik on milleski head ja veelgi paremad, kuid kõik omal moel ja täiesti erinevad. Kõik me võtame vastu ja anname välja infot erineval viisil ja selle alusel on võimalik jagada inimesed kõige lihtsamalt visuaalideks (hea nägemismälu), auditiivideks (hea kuulmismälu) ja kinesteetikuteks, kellel esikohal tunnetamine.

Armastuse keele teooriat on lihtne erinevatele psühholoogilistele teadmistele tuginedes tuletada. Näiteks kui oled eelkõige auditiiv, siis tahad kuulda ilusaid sõnu ja jagad neid teistega jne. 

Mida iganes me teeme, on võimalik meie tegevuste tegemise viisi ühest valdkonnast teise tõsta ja meid analüüsida - kui anname sporti tehes alla, siis ei ole suurt lootust, et me ka projekti juhtides raskustest läbi pressime, kui kiirustame süües, siis kiirustame seksides, kui tants sujub tantsuplatsil, siis seks sujub voodis jne. 

Igaüks peaks leidma oma tugevused ja rahule jätma nõrkused. Koolisüsteem peaks eelkõige keskenduma erinevale hindamissüsteemidele, emmed ja issid peaks aru saama, et inimest iial ei võrrelda kellegi teisega - ainult tema endaga, inimese saavutusi tema enese eelmiste saavutustega. Inimesed ise peaks lõpetama enese hindamise teiste järgi vaid hindama ennast enese järgi. Ah, et kui ei ole võrdlust, siis ei saa võrrelda. Aga kas peaks? Ole see, kes oled ja ole õnnelik. Nii lihtne, ups. 

Aldis nentis  - mida targemaks saan, seda üksikumaks jään. Ta ütles: "Ma olin kuulnud, et kui arened, siis lihtsalt ühelt astmelt teisele ja sama moodi muutub ja areneb suhtlusringkond Sinuga kaasa, kuid tundub, et see ei ole nii..." Mnjah, peaks ju ikka olema. Mõni sõber areneb Sinuga koos, mõni läheb ees ja mõni tuleb järgi, kuid äkki on tõesti kuskil tühi auk ehk tükk tühja maad meie enese jaoks - selleks, et me ise end leiaksime enne kui teised meid leiavad...

Loe ka minapildist

Huvitavaid artiklied

***

Kui artikkel meeldis ja tahad lisa lugeda, siis igasuguseid huvitavaid nõuandeid leiab järgnevatest raamatutest.

Huvitavad ja arendavad raamatud!