Jutumärkide kasutamine jms |
![]() |
Eesti ja inglise keele tüpograafilised erinevusedAllikas: Trinoloogialeht Sai üksjagu uuritud mitmekeelsete lehtede loomise probleeme ning otsustasin kirja panna mõningad põhilised erinevused eesti ja inglise keele vahel. Suureks abiks oli inglise keele koha pealt oli Wikipedia ning eesti keele osas Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Antud kirjutis keskendub peamiselt aspektidele, mis on olulised veebis, mistõttu pööratakse üksjagu tähelepanu korrektsete kirjavahemärkide kasutamisele. Kirjapandu ei pretendeeri kaugeltki absoluutsele korrektsusele ega ka suurele põhjalikkusele – kõik, kes soovivad antud teemat põhjalikumalt uurida peaksid kindlasti uurima ka viidatud allikaid. Arvude esitamineEesti keeles kasutatakse murdosa eraldajana koma, inglise keeles punkti. Viie- ja rohkemakohaliste arvude kirjutamisel kasutatakse reeglina kolmekaupa rühmitamist, kusjuures eesti keeles kasutatakse eraldajana tühikut, inglise keeles aga koma.
Inglise keeles paigutatakse arvu ette mõnikord numbrimärk „#“. Näiteks „#12“ (loe: „number 12“). Eestikeelne vaste oleks „nr 12“ (mõnikord kasutatakse ka venepärast „No“, mis on aga väär). Aja esitamineKuupäevade esitamisel tekib enim probleeme, kui daatum kirjutatakse kujul „05.06.2005“ – sellisel puhul pole võimalik aru saada, kas on mõeldud 5. juunit või hoopis 6. maid. Eestis ja enamikes teistes maades kirjutatakse kuupäev reeglina järjekorras DD.MM.YYYY, kuid Ameerika Ühendriikides on selgelt levinum järjekord MM.DD.YYYY. Segaduste vältimiseks tuleks kasutada kas rahvusvahelist ISO formaati YYYY-MM-DD või siis kuu nimi kas lühendatult või pikalt välja kirjutada. Esimese variandi puuduseks on, et sellist vaid numbritega kirjutatud kuupäeva on inimesel ebamugav lugeda. Teise variandi puuduseks on, et kõik lehekülje külastajad ei pruugi mõista (piisavalt palju) keelt, milles kuu nimi on kirja pandud.
Isiklikult leian, et parim lahendus oleks kompromiss, kus veebilehele on
kirjutatud kuupäev koos kuu nimetusega, kuid kuupäeva sisaldavale HTML-i
elemendile on lisatud ka atribuut Järgnev tabel loob ülevaate peamistest erinevustest eesti ja inglise keele vahel kuupäevade ja kellaaegade esitamisel. Rohkem infot antud teema kohta võib leida Wikipedia leheküljelt Calendar date.
Aja esitamisel tuleb kindlasti silmas pidada ka seda, kas kasutatakse lokaalset (Eesti ajavööndi tähiseks on EET) või universaalset aega (UTC). Suveaeg on Eestis UTC-st 3 tundi ees (UTC+0300), talveaeg 2 tundi (UTC+0200). JutumärgidJutumärkide kasutamine erinevates keeltes ja meediates on on tihti üpris erinev. Eesti keeles on traditsiooniliselt nii trükis kui käsikirjas olnud kasutusel saksa keeles kasutatavad alumised ja ülemised jutumärgid. Trükis on levinud ka vene/prantsuse päritolu nurksulgude laadsed jutumärgid. Seoses interneti pealetungiga on levima hakanud ka ameerikapärane jutumärkide stiil, millele tõenäoliselt on kaasa aidanud see, et ASCII kooditabelis puuduvad sümbolid jutumärkide jaoks ning nende asemel kasutatakse hoopis tollimärki „"“. Eesti keele puhul oleks seega soovitav kasutada järgmisi jutumärke just sellises eelistamise järjekorras:
Jutumärkide kasutamisel inglise keeles tuleb vahet teha ameerika inglise keelel ning briti inglise keelel. Põhiline erinevus seisneb selles, et britid kasutavad otsekõne puhul ühekordseid jutumärke, ameeriklased aga kahekordseid:
Teine vähemoluline erinevus on see, et ameerika inglise keeles paigutatakse kirjavahemärgid alati jutumärkide sisse isegi kui need pole osa tsitaadist või otsekõnest. Briti inglise keeles on aga võimalikud mitmesugused kombinatsioonid kirjavahemärkidega enne ja pärast jutumärke.
Juhul kui otsekõne otsekõne sees, siis kasutatakse sisemise kõne jaoks teistsuguseid jutumärke. Eesti keeles seevastu kasutatakse alati vaid ühesuguseid jutumärke.
Kui otsekõne või tsitaat on mitme lõigu pikkune siis erinevalt eesti keelest, kus jutumärgid pannakse vaid teksti algusesse ja lõppu, inglise keeles märgitakse iga lõigu algusesse alustavad jutumärgid.
Märkimist väärib ka asjaolu, et inglise keeles ei kasutata otsekõne ees kunagi koolonit nagu seda tehakse eesti keeles. Kui eesti keeles kirjutatakse raamatute ja muude teoste pealkirjad reeglina jutumärkides, siis inglise keeles kasutatakse jutumärke peamiselt viitamisel raamatupeatükkidele, ajaleheartiklitele või luuletustele, samas kui suuremate teoste endi nimed kirjutatakse kaldkirjas.
Hulganisti infot jutumärkide kasutamise kohta erinevates keeltes annab Wikipedia artikkel Quotation mark. ÜlakomaÜlakoma võib võtta kui parempoolset ühekordset jutumärki, kuid seda kasutatakse siiski hoopis teisel eesmärgil kui jutumärke. Eesti keeles on ülakomale suhteliselt vähe rakendust, ent inglise keeles figureerib ta olulisel kohal.
Kuna arvutiklaviatuuril puudub tüpograafiliselt korrektne ülakoma,
siis on laialt levinud nn
MõttekriipsEesti ja inglise keeles kasutatakse mõttekriipsu tähenduses nii enn-kriipsu „–“ kui emm-kriipsu „—“. (Nimetatud nõndaviisi selle järgi, et enn-kriipsu pikkus oli algselt tähe „n“ pikkune ja emm-kriips tähe „m“ pikkune.)
Enn-kriips „–“ (
Emm-kriips „—“ ( Emm-kriipsu kasutamine on rohkem levinud inglisekeelses kirjanduses, eesti keeles on levinum enn-kriips. Mõttekriipsu tähenduses leiab kasutamist ka sidekriips/miinusmärk „-“, mis on kergesti kätte saadav arvuti klaviatuurilt. Selle sümboli tarvitamist mõttekriipsuna tuleks siiski võimaluse korral vältida. Igasuguste kriipsude kohta Wikipedias. Kirjutatud 22. juulil 2005, viimati muudetud 23. jaanuaril 2006.
|
Arvamused ja täiendused
Täpsustuseks.
Trükimasin on trükikojas, see trükib kogu lehekülje teksti korraga.
Kirjutusmasin on kontoris laual, sellega saab kirjutada märk märgi, täht tähe järel.
Number on tähis, märk. Näiteks majanumber ja telefoninumber. Arv on arvutamise või mõõtmise tulem. Kogus ja hulk on alati arvud.
Inglise sõna number vasteks eesti keeles on enamasti arv, eesti sõna number on inglise keeles digit.
Seda ütles 23. jaanuaril 2006 kell 10:53 Valju.
Tänud asjalike märkuste eest – viisin trükimasina/kirjutusmasina osas teksti muudatused sisse.
Ma nüüd küll päris täpselt ei saanud aru, kas see jutt arvudest ja numbritest oli mõeldud lisainfona või oli ka selle koha pealt tekstis vigu sees. Mulle isiklikult tundus kõik korras olevat.
Igal juhul, aitäh!
Seda ütles 23. jaanuaril 2006 kell 13:55 Rene Saarsoo.
Numbritest ja arvudest rääkisin üldiselt.
Seda ütles 25. jaanuaril 2006 kell 08:12 Valju.
Kui vaadata näiteks N. ajal ja vahetult peale seda avaldatud raamatuid, siis emm-kriips on koos tühikutega kasutusel ning minu teada enamikes tol pikal perioodil avaldatud raamatutest.
Enn-kriips on hea näiteks vahemiku äranäitamiseks arvudes: "... hinnaskaalas 50–60 krooni." (vahemiku tähistamisel on tühikutega või tühikuteta emm-kriips praktiline näiteks siis, kui vähemalt ühes suurusühikutest on tühik sees).
Kui emm-kriipsu ei ole tehniliselt võimalik kirjutada või tundub see kas kirjutamise või avaldamise eesmärkidel ebapraktiline, siis kasutatakse kahekordset sidekriipsu.
Ebapraktilisus võis seisneda ka selles, et kui UTF-8 toetus oli veel olematu või vähelevinud, siis eri lehitsejate eri keeletoetuse tõttu oli targem kasutada kahekordset mõttekriipsu kui oma opsüsteemi märki, sest teises opsüsteemis/lehitsejas võis vabalt see avalduda mõne muu kriuka kujul.
Rohkem infot leidub EKI õigekirja käsiraamatust
/paremas raamis kirjavahemärkide ortograafia sektsioon.
Eestis on kirjutusmasina ülakoma asemel ekslikult kasutusel aktsendimärgid akuut ´ ja graavis ` — põhjus on peamiselt selles, et eesti sõrmistikul ning sõrmistikel üldse on need ülakomaga võrreldes prominentsemalt näha kui õige ülakoma, mis jagab nupul kohta tärni ja poolikumärgiga (½).
Seda ütles 29. mail 2007 kell 23:29 Mardus.
Samas EKI soovitab „norra jutumärke” (lõpetav jutumärk on nagu 99, mitte 66):
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=8&id=74
Mina ise kirjutasin koolis lõpetava jutumärgi norra moodi 99-kujuliselt üles ning algava jutumärgina peegelpildis 99 kujuliselt alla, aga see oli ilmselt vale, sest sellist alustavat jutumärki pole Unicode'is olemaski.