|
"Mina ja Mehed" uudne ja trendikas TV Ringvaate edetabelis ;) |
|
Sul on esinemishirm? Tahad abi? Vaata siia: Avalik esinemine hirmuhigita! |
|
Mina ja Mehed 2 netimüügis soodsamalt! |
Mina ja mehed FB-s
Siin võib olla Sinu reklaam.
Katkendid - 14 päeva Goas |
 |
 |
|
Katkendid India raamatust "14 päeva Goas" - raamat neile, kes soovivad enam teada Indiast, Goast, kes seal on käinud või plaanivad minna. *** India filosoofia õpetab, et alamate loomade elu on samaväärne inimese omaga. Keelatud on tappa oma lõbuks, oluline on tunnetada looduse harmooniat ja aidata kõiki elusolendeid. Lihasööja mõnuleb süües väga lühikest aega, kuid loomalt, keda süüakse, on röövitud tema elu ja rõõmud igaveseks.
Goas on huvitav jälgida, kuidas inimesed, loomad ja linnud elavad harmooniliselt koos. Siiski süüakse siin liha ja enam kui mujal osariikides just sealiha. Goa köögile on iseloomulik sealihasöömise ja feniviinas marineerimise traditsioon. Väga populaarne on sea vindalho (pork vindaloo), mida olen Tallinna vanalinnas söönud India restoranis Chakra. Sealiha söömiskultuur tuleneb Goas portugallaste ja ristiusu mõjutustest. Retsept: Pork vindalho (pork vindaloo) 1 kg sealiha 15 kuiva punast tšillikauna ½ tl piprateri ½ tl köömneid ½ tl kurkumipulbrit ¼ tl suhkrut 10 küüslaugu küünt 2,5 cm ingverijuurt Maitseks äädikat ja soola. Uhmerda maitseained ja äädikas peeneks pastaks. Lõika sealiha ribadeks, pese ja kurna tükid korralikult, et... Edasi saab lugeda raamatust... *** Luksust ei tasu oodata, kui oled alla viietärni hotelli tulnud. Tekkide mure peale öeldi, et enda katmiseks on lina... no ei ole sedagi, küll kataks. Sooja vee kohta saime selgituse, et üks mitmest nupust seina pealt on sooja vee avamiseks ja, et kui soovime sooja vett, on vaja helistada vastuvõttu numbril null, et soe vesi sisse lülitataks. Aina huvitavamaks läheb. Meil on madal, väikeste rõdudega hotellike. Uksed ei käi lukku tavalisel moel vaid riiviga, mis seest poolt lihtsalt ette lükatakse, kuid väljastpoolt sulgetakse kopsaka tabalukuga. Kui lugeda India reisikirju, siis on üheks soovituseks reisile kaasa võtta isiklik tabalukk. Goas selle vajadust ei tajunud nii nagu ei ole siin üldjuhul vaja adapterit elektripistiku tarbeks. Edasi saab lugeda raamatust... *** Alghind 400, pakun käevõru ja kena tinast edujumala Ganeshaga suitsuküünlaaluse eest 300 ruupiat. Kui arvestada, et üks kroon on ligikaudu neli ruupiat, siis teeb see 75 krooni. Päris hea tehinguna tundub see seni, kuni mõnesaja meetri pärast näen natuke väiksemaid, kuid samas stiilis suitsuküünlaaluseid hinnaga 50 ruupiat. Jõuame randa ja läheme treppidest alla, minust möödub vaiksel sammul noormees, kes sosistab: "Hash? Koka?" ja kaob enne, kui endale omasel moel oleksin jõudnud käe rinnakule tõsta ja naeratuse saatel vastata: "No, thank you." Ma ei toppinud oma nina narkootikumide teemasse, kuigi oli neid, kes siiralt küsisid teed ja kohta, kuskohast saaks neid osta. Loomulikult ma tean seda juba... Küll aga hoiatan – hoidke eemale, sest te ei tea, mida ostate ja see võib jääda teie viimaseks ostuks siin elus. Olge pimedas eriti ettevaatlikud ka liikluses ja jalutades tänavatel, sest nii mõnigi on peale narkootikumiannust meest täis ja agressiivne. Reena, eestlane, kes Goas elab ja kellest hiljem rohkem juttu tuleb, kommenteerib: "Narkootikumide teemaga väga kursis ei ole. Kuuldavasti on suured tegijad nigeerlased, iisraellased ja venelased. Narkootikume pakutakse kõikjal, kuid mitte mingil juhul ei tohi neid osta või vastu võtta. Politsei olevat viimasel ajal eriti vahutama aetud ja kuuldavasti müüakse puhta kraami pähe igasugust pasteeti. Nagu vanad (hipiaegsed) goalased ütlevad – ilusad ajad on möödas ja rohi ei ole enam nii roheline... Edasi saab lugeda raamatust... *** Siin on loendatud rohkem kui 5000 liiki õitsvaid taimi, 139 liiki imetajaid, üle 500 linnuliigi ja ligi 200 liiki kahepaikseid. Looduse heldele küllusele ei jää alla kultuuri ja olme mitmekesisus. Goas on omavahel huvitaval kombel põimunud hindu ja kristlikud traditsioonid. Tule ja mõõgaga jutlustav kristlus sundis hindud sajandeid tagasi küll džunglisügavustesse taanduma, kuid goalaste kadedakstegevalt elunautiv ja leplik meel, on vastandeid omavahel lähendanud. Siin kohe elavadki erinevad religioonid rahumeelselt kõrvuti ja goalane tähistab võrdse lapseliku innuga nii arvukaid hindude pühasid kui jõule ja lihavõtteid. Kas pole suurepärane kirjeldus?! Siin ma siis nüüd olen ja proovin sellest suurepärasusest aru saada. Aja möödudes ja palju suheldes, sain aru näiteks sellest, et goalaste ja hindude vahel on siiski ajalooline vimm. Goalased räägivad sellest, kui ilus ja puhas oli Goa, kui hindusid ei olnud ja rõhuvad igal võimalusel oma Portugali päritolule, mainides oma nime või rääkides vanavanematest.
Kui gaolased nalja viskavad, siis tihti oma nimede üle. Näiteks:
Teine päev Goas - 26. jaanuar. Teisipäev Hommikul on raske tõusta. Silmad kipitavad natuke, meenub öine pöörlemine, et leida kõva küljealuse ja froteeräti all parimat asendit ning võitlus sääsega... Marss püsti ja pesema. Prr, kui jahe vesi. Ei jõua sooja vett ära oodata. Hommikuvõimlemiseks täna energiat ei ole. Natuke arvutialast nokitsemist ja siis hommikusöögile muljeid kuulama. Kõik, kes kohal, on rõõmsad. Osad olid juba söönud, osad veel alustasid. Hommikusöök on indiapäraselt kesine – kohvi (loomulikult lahustuv Nestcafe) või teed saab ise võtta, kuid kaks viilu röstsaia lusikatäie maasikamoosiga ja klaas mangojooki tuuakse kandikul lauda. Sööme ja lobiseme. Riin oli lahendanud kõva küljealuse sellega, et tiris ka kõrvaloleva voodi madratsi oma külje alla. Ta on üksi toas. Laurat hammustas kirp. Edasi saab lugeda raamatust: "14 päeva Goas"
|
|||
| Viimati uuendatud 08. november 2015 |