Eestlased lähevad tagasi Eestimaale. Eile õhtul selgus, et lisaks kolmele tuttavale, kes olid imekenas, kuid kohalikus mõistes pärapõrgus asuvas hotellis, elasid meie juurest vaid 10. min jalutustee kaugusel veel 10 eestlast :)

Õhtul viis Vicky mind mopeediga tüdrukute õhtule. Osa teest pealinna sõitsime laevaga. Ma ei olnudki kunagi 20.30 ajal pimedas sinna kanti juhtunud. Ootasime praami ja imetlesime tulesid, mis vees mänglesid. Hästi vahva oli vaadata, kuidas kruiisilaevad tulede säras ja muusika saatel mööda liuglesid.

Oi, kui kahju, et ma ei teinud videot sellest, kuidas praam randus. Ma ei olnud nii palju inimesi varem praamil näinud. Lihtrahvas tuli töölt. Kõigepealt aga sibas maha koer. Enamasti on need siin ühe ema, isa lapsed - hästi sarnased rebasekarva peene ninaga ja lühikarvalised, teine osa levinud kohalikest penidest on musta-valge lapilised. Nii, kõigepealt siis tuli koer, kes edasi-tagasi joostes ootas, kuni praami luuk vastu kallast lastakse. Kui see oli juhtunud, pani ta kohe punuma - jummal seda teab, kuhu. Tema ise kindlasti teab ;)

Seejärel tuli lihtrahvas, mitmel naisel oli peas, kas suur pamp või kausside ja pottide kuhi. Kunstiliselt väga huvitav pilt.

Sõitsime praamile. Tavaliselt tulen ma enne mopeedilt maha, et Vickyl oleks seal mugavam inimeste ja teiste moeedide ja jalgrataste vahel mugavam laveerida.

Üks auto proovis ka praamile sõita, kuid kuna praam oli pargitud kehvasti ja luuk hästi suure kalde all, siis lõhkus ta oma auto esiosa alumist osa ja loobus...

Tüdrukute õhtu oli tore. Inimese peale 1350 Rs ja selle eest oli siis randa toodud lauad, grilliti hiidkrevette ja liha, rootsi lauale kanti aina toitu juurde, laval oli muusika ja Keenia mustad kondiväänajad ja naljamehed. Igati lahe oli - sõime, jõime, lobisesime ja siis tulime peale südaööd Candolimi teistele eestlastele külla.

Igati lahe õhtu!

Huvitavat ja harivat lisalugemist leiad kogemuslikust reisi- ja käsiraamatust: "14 päeva Goas"