Täna käisime Thivimi rongijaamas. Kuigi mul on tuhandeid pilte Indiast, ikka klõpsin neid juurde. Siin siis meie reisil nähu. Alustasime taksoga Candolimist.

Tegime peatuse Mapsa teel oleva ja meie hinnangul ühe parima köögiga pure veg ehk taimetoidu restoranis nimega Navtara.

Kui olime restorani astunud, jäi silma maiustuste lett, kus Besan ladoo (kikerherne pallid) kõrval ilutsesid mannapallid ehk rava ladoo. Hiljem proovisime. Mulle ei meeldinud - nagu kõva kuiv toores magus manna.

Lisaks maiustustele pakuti ka seal tavapäraseid juurikasegu täidisega rasvas krõbedaks küpsetatud samosasid ja lehtaigna pirukaid - juurvilja puff.

Tellisime palak paneeri ehk juust spinati kastmes, mis on minu lemmik, riisi, dhali ehk taldriku väikeseid erinevaid kastmeid, mis ei ole minu lemmik ja hiiglasuured ja õhukesed, seest juurika täidisega dosad. Alustasime aga mango lassiga :)

Tellisime ka tavalisis chapatisid ehk india lameleiba, mida tehakse vaid veest ja jahust ning küpsetatakse kuivalt ilma õlita. See on leib, mis kuulub joogide toidu hulka ja täidab hästi kõhtu. Rava dosat aga proovisin esimest korda. Rava on manna st tegemist siis mannast tehtud dosaga.

Nagu tagalaanil näha, on Indias tavapärane kasutada roostevabast terasest nõusid. Müüakse neid üldjuhul kaalu kaubana. Restorani kõrvalt müügiletist ostsime prooviks india pähkli shokolaadi, mis oligi india pähkli mass ja suhkur kokku pressitud ning mango toffee, mis mulle isiklikult ei maitsenud. Tegelikult ei olnud kumbki maius eriti maitsev :)

Edasi autosse ja Thivimi rongijaama poole. Mul on tunne, et ma ei ole seal kunagi käinud. Tee peal klõpsisin fotosid. Järgneval fotol on näiteks bussi ootav rahvas...

Tavapärane on Indias, et ühe rolleri peale mahutatakse kuni kuus inimest või nii suur hulk kaupa, et juht ise vaevu paistab. Täna sain fotole kolmeliikmelise pere. Kahju on sellest, et Goas ei pöörata tähelepanu reeglile, mille eiramise eest näiteks Delhis juba trahvitakse - nimelt ei tohi ilma kiivrita sõita...

Kütuseks kuivama pandud lehmakoogid...

Möödusime tavapärastest teetöödest...

No ja siis jõudsimegi Goa rongijaama nimeha Thivim, mis oli isegi minu jaoks üllatavalt räämas. Paistab, et miski ehitus seal käib ja ehk on lootust, et kunagi on see rongijaam korras. Nimelt kasutatakse ju ronge Indias väga palju.

Ronisime üles...

Thivim ei ole sugugi kaugel, vaid 23 km põhirandadest...

Vähemasti tulekahju puhuks on kõik ettevaatusabinõud kasutusele võetud...

Kui sugulased rongi peale saadetud, siis alustasime koduteed...

Ehitustöö endiselt käis...

Pühvlid mestisid nii armsalt haigrutega sümbioosis...

Thivimi sõit Candolimist ja tagasi maksis 450 Rs ja 50 Rs sai just tippi, lisaks lassile, mis talle restoranis ostsime. Selle pika reisi kohta oli hind väga soodne.

Kokkuvõtteks on siin iga sõit täis elamusi. Tore, kui autos või taksos saab veel india muusika kõvasti mängima panna. Igati vahva!