Minu päevad Goas näevad üldjuhul välja sellised, et hommikul ajan silmad lahti siis, kui kukk on juba 10 korda kirenud, koerad haukunud, naabrid oma autode ja motikatega ära vurisenud ja naised õued puhtaks pühkinud. Huvitav fenomen on siinjuures see, et nad igal hommikul muudkui pühivad ja põletavad kaprahti, kuid midagi korras ei ole...

Nii, kui olen silmad avanud, siis teen 70 kükki kätega voodi servast kinni hoides (fotot ei lisa, ei kirjelda ka... päris seksi, kuid väga efektiivne, olen kükitanud juba

vist 10 või 15 aastat :), nii, siis kõik rõduuksed ja aknad lahti, hambad puhtaks, bodyflexi 12 harjutust, ujun basseinis natuke, käin pesemas, sööme hommikust, koristan, sest ega ometi ei tohi peale sööki istuma jääda - hiinlased ütlevad, et peab 100 sammu tegema... teen rohkem. Siis teen tööd, kui õnneks läheb, siis interneti abiga. Lõunal käin kähku mere ääres - vähemalt 1 tund kiirkõndi, siis ehk ka hulbin nats lainetes ja siis koju pesema. Vahel söön ja siis kui äkki uni peaks olema, siis magan. See on jube, kui uniseks see palavus teeb.

Vahel käime Mapusas (Mapsa) või pealinnas, vahel ajurveda arsti juures vms. Vahel päevitan mõne tuttavaga tunnikese.

Õhtul teeme jälle süüa ja proovin nii palju tööd teha, kui vähegi jõuan. Päevad kaovad kohutava kiirusega. Vahel räägin Skypes laste ja vanematega... Niimoodi elame :) Ja loomulikult õlitan siin oma juukseid nii palju, kui viitisn ja iseennast. Elu nagu lill.

Nii ma elasin, võb-olla kunagi elan jälle. Praegu elan Norras ja käin gruppide saatja/ koolitajana Goas. Kui grupp olemas, reisifirmaga kokkulepped tehtud ja soovid koolitajat/ saatjat, siis võta lahkesti ühendust: katrin.aedma (at) gmail.com.

Täna randa trenni tegema ei jõudnud. Kui üleeile oli vesi pluss 29, siis eile oli minu arust natukene jahedam, kuid siiski soe isegi minu mõistes, muidu ma lihtsalt ei oleks vette läinud.

Basseini ka ei läinud, kuigi olen nüüd jõudnud selgusele, et minu allergia allikaks oli mitte basseinivesi vaid eelkõige vesinik, mille apteegist ostsin ja millega oma suht värskeid kõrvarõnga auke puhastasin... Kasutan nüüd selleks kohalikku rummi Old Monk (750 ml 125 Rs). Kohalikud eelistavad sellele rummile aga hoopis fenit ehk india pähkli õunast tehtud alkoholi (750ml 200 Rs). Mulle ei maitse. Taksojuht ütles täna, et goalased on nii omas kinni, et kui isegi pulmalauas pakutakse birianit (Keralas Sa muud ei saagi ;) või pulaod vms, siis goalane tahab ikka saada oma riisi ja karrit... muuseas see kalakarri tähendab 2 cm tükk kala kastmes... 

Tagasi tulles basseini juurde, siis igas suuremas kompleksis on bassein, kus saab mõnuleda, kuid üldjuhul mitte siis, kui pimedaks läheb. Mulle meeldiks just siis ujumas käia ja näkki panna, kuid suuremate segaduste ärahoidmiseks, ei ole ma katset teinud :)

Potipõllumajandus

Et kõk palmid jm lilled ilusasti rohelised oleks, kastan neid kord päevas, vahel ka üle päeva - kastan ja pihustan siis, kui päike neile veel peale ei paista. Et see lihtsam oleks, on meil ostetud voolik ja ühendusjulla, millega voolik köögi kraani külge ühendada. Minu arvates väga arukas võrreldes sellega, kuidas ma ämbri ja kannuga ennem ringi sibasin.

Otsin juba mitmendat päeva silmadega seda kohta, kuskohast natuke mulda kilekotti toppida, sest meie püha lill tulsi on kuidagi pool mulda suvel ära söönud. No vaata, kuhu tahad, kuid eesti mulla moodi asja ei leia - liiv või punane kõva puru. Eks tule siis minna aiandisse ja India kohta suure raha eest kotike mulda osta. Väetist ei taha küll sealt osta, sest eelmisel aastal pean tunnistama, et oli vast kallis küll. Õnneks on tänavad lehmi täis ;) Ei tea, kas püha lehma koogiga väetatud lill on ka kohe püha?!

Vicky loeb mulle ette sms nalju ja mõtteterasid, mida on siin väga tavaline saata.

Näiteks: suhe on kui Daj Mahal - kõik imetlevad, kui ilus see on, kuid keegi ei mõtle, kui raske oli seda ehitada... või elu on nagu peenis - lihtne, pehme ja sirge, naised teevad selle raskeks (hard ehk siis raskeks - inglise keeles kõlab paremini).

Põrandapesu ja ruumide puhastus

Soojal maal võib üldjuhul arvestada, et kui Sul on veel mitu rõdu ja potililled, pühib tuul hõredate uste ja akende vahelt tuppa palju sodi. Põrandat peab pühkima ikka iga päev ja üle päeva pesen põrandaid sidrunheina pesuvedelikuga - hea lõhn, mida mutukad-putukad eriti ei armasta... Et põrandad kiirelt kuivaksid, panen peale pesu natukeseks ventikad tiirlema :) Ja nagu kord ja kohus, paneme ikka korra päevas viiruki tossama. Saime turult head naturaalsed viirukid. Viirukisuits ajab ruumidest kollid välja. Ma ei tea, kui palju siin neid on... kohtunud ei ole veel ühegagi...

Piimamees, saiamees ja veemees

Kohapeal kutsutakse neid dudhvalla ja bredvalla ja panivalla. Hommikul käivad kella viie aegu. Poisid toovad piima, saia. Piima panevad nad meile kolmanda korruse vahevärava trellide külge riputatud kilekoti sisse, saia ostame päeval, kui nad suure tuututamisega oma jalgrattaga resorti väravast sisse kimavad.

Kui näete tänaval rattaga, tavaliselt noort meest, kelle ratta pakiraamile on kilesse kaetud suur kord kinnitatud, siis peatage ta julgelt ja küsige, mis tal pakkuda on. Enamasti on neil seal liblikad (seest tühjad saiad), siis täistera jahust ja kalli joogi Swami Kriananda väitel Goa kõige tervislikumad ümarad saiakesed poijod, siis tavalised valged saiapätsimesed (nagu väike hamburgerisai) ja siis keedetud juurikaseguga rasvas küpsetatud samosad. Kõigil tüki hind 2.50 Rs.

Veemees käib umbes korra nädalas. Vesi on hindi keeles pani. Täna ostsime 5 suurt 20L pudelit vett... Kuna me elame kolmandal korrusel, siis ei ole eriti mõnus ise neid tuua. Poisid toodad koju kätte, firma nimi Nelesh Ekspress ja Neleshi telefoni nr on 0091 90 4960 0460. Kui pikemalt Goas olla, siis on kasulik igasugu kohalikke asju teada... käib ka puuvilja onu või tädi, kelle käest saab puuvilju osta ja ei pea ise turule minema.

Sellel hooajal ei taha ma minna kala ostma... no lihtsalt tunnen, et ei ole seda tunnet ja minust jäägu need krevetid ja kalad sinna turule... kui just keegi valmis teeb, siis võin süüa küll ;)

Bussiliiklus

Kuigi on mõnus enesele ära kodustada mõni taksojuht, oleks hea teada ka seda, kus on bussipeatused ja kuidas kohalikud bussid liiguvad. Mina olen peatused saanud selgeks seoses sellega, et ma lihtsalt olen jälginud, kas jalutades või ise bussis sõites, kus buss peatub. Üldjuhul puuduvad peatustes vasvad märgistused... Peaks tegema kohalikule noortekoja JCI aktivistidele ettepaneku, et selle projekti järgselt, kus nad Goa taksojuhte viisakaks koolitasid, võiksid nad nüüd oma logoga bussipeatuste märgistused püsti panna.

Muuseas, kui mõni JCI liige Goasse satub ja tahab kohalikke organisatsioonikaaslasi kohata, siis mul on kontaktid. Võttis terve aasta, et neid leida, kuigi tänava peal võib kohata kolme postamenti, kus JCIkad verd pakuvad.

Tasuks endale selgeks teha põhitänavad ja busside liikumine. Tegelikult on siin ainult 3 põhitänavat - Calangute-Candolim road, Baga Road ja Calangute beach Road :) Lihtsa Calangute, Baga kaardi saab välja trükkida siit lehelt: Põhja-Goa kaart.

Calangute rannas on busside lõpp-peatus, sealt saab sõita teisele ristmikule, kuskohast lähevad siis bussid Candolimi, Masasse, Panjimi. Tihti läheb seesama buss Calangute rannalt otse pealinna ja ileti hind on 5-10 Rs.

Kuigi me liigume enamus aja mopeediga ja jalgsi või siis autoga, vahel taksoga, meeldib mulle ühistranspordis Indiat näha :)

Guru sünnipäev

10.11.2011 oli täiskuu ja guru Nanaki sünnipäev. Guru Nanaki on sikhide esimene guru. Sain sellest, et sünnipäev oli, alles eile teada. Mis sikh ma selline olen! Guru 542. sünnipäev, sest ta on sündinud 1469. Tema on sikhismi looja. No küsisin siis Vickylt, et kuidas Sa guru sünnipäeva pidasid? Sain teada, et helistas vanematele ja õnnitles neid guru sünnipäeva puhul ja nemad õnnitlesid vastu. Kõik. Goas ei toimu selle puhul suuri pidustusi, sest sikhe on siin väga vähe - enamasti mõned siseturistid. Delhis aga pidid olema suured pidustused - gurpurab ehk guru festival, kus siis tehakse rituaali kirtan (hinudel puja).

No oleks teadnud, oleks kooki meisterdanud. Õnneks siin selle küpsetamisvõimalused meil puuduvad :)

Eks järgmisel korral peame sünnipäeva väärilisemalt ja proovin ka enda oma aasta lõpus mitte ära unustada...

Puja hindude moodi

Üks päev, kogu päeva, käis õues miski kahtlane mantrate laulmine. Selle puhul oli puu külge seotud kõlar, et ikka kogu piirkond oleks kursis, mis toimub. See hindukülake, kus lauldi, on täpselt meie magamistoa akna all... neil on ka see hull kukk, kes kella ei tunne...

Õhtul arvasime, et jäävad tasa, kuid kus Sa sellega... tavaliselt on hindud väga rahumeelsed ja öösel ei lärma... seekord aga kestis tants ja laul kuskil poole kaheni öösel. Mis siis toimus? Läksime Vickyga läbi pimeduse ja võõra aia (õnneks oli koer tuppa võetud) vaatama, mis värk on ja kas on lootust ka magada. Selgus, et pere, kelle õues asja aeti, oli kuskile ära sõitnud ja nende õnne jaoks toodi temlist jumala pilt, tehakse veel mõned korrad rituaali. No tore teada... Et seda siis nii valjusti peab tegema... kõik jumalad juba magavad... Puu all on tulsi põõsake oma kenas potis, selle juures altar ja jumala pilt ja selle ümber siis prozektorite valguses hindud tantsisidki... mida nad laulsid, sellest ma aru ei saanud... Õhtul ma nägin aknast, kui resorti basseinist möödus umbes 20ne inimesega rongkäik ja kanti mingit pilti... arvasin, et kellegi matused, tuli aga välja, et hoopis jumal toodi temlist koduvisiiti tegema.

Kuigi mul tuhandetes fotosid, ei ole praegu aega rohkem lisada. Vaadake parem siia India blogisse ja lugege, mis Võrno India kohta kirjutab. Tänud Anne-Liis vihje eest!

Kui oled Indiasse minemas või seal käinud ja soovid sellest maast enam aru saada, siis osta minu raamat: 14 päeva Goas.