Hommikul tavapärane hommikune võimlemine, hommikusöök ja randa.

Rannas suur üllatus. Selgub, et juba eile õhtul umbes kella poolekuue aegu õhtul tormas meri nii, et uhus ära liiva ja peksis kaldasse suure valli. No ei oska isegi kirjeldada. Kõnnid, kõnnid mere poole ja siis äkki, ups - vähemalt poolemeetrine aste alla ja seejärel sile rand, nii nagu Morjimis. Meri oli hommikul taganenud, kuid möllas ikka. Liivavallist veeni oli kohati 50, 60 ja isegi üle selle

meetreid, Candolimi pool olid tekkinud naturaalsed väikesed veebasseinikesed, kus lapsed mängisid ja india mehed püherdasid. Osadesse kohadesse olid tekkinud pisikeste teokeste kogumikud - neid oli ühes kohas koos tuhandeid. Ma ei uskunud alguses, et selle liivavalli töö on teinud meri. Arvasin, et siin on mingi sahk käinud. Küsisin ühelt vetelpäästjalt selgitust - meri, tsüklon. Küsisin teiselt - meri on nii meeletu praegu ja see on mere kätetöö.

Mõnus oli kiiresti kõndida. Rand oli selleks suurepärane ja hiljem sain taas kord aru, milline õnneseen ma olen, et elame just Candolimis, mitte Calangutes või Bagal. Kui Kristina ja Terje Bagal ei elaks, siis ma sinna vist ei läheks ka.

Uusaasta kombed purjus india meestel

Öösel oli vall olnud mõnus istumiseks. Rahvast oli rand täis. Osad rannabaarid oid püsti pannud piirded ja riidest aiad ümber baari teinud. Sees käis private ehk erapidu, osad olid avatud kõigile. Igal pool toimus suur möll ja mida pimedamaks, seda ülemeelikumaks rahvas oli läinud, sest ka manustatud alkoholikogus kasvas. Ilutulestik oli olnud väga ilus ja just ranna mõlemas otsas - nii Candolimi Taj hotelli pool kui ka Baga ranna lõpus. Anjuna ranna ilutulestiku tipukesed olid Bagale näha ja Kristina kirjeldas, kuidas mägi, mis kahe ranna vahel, ikka ja jälle sai pimeduses raketisäraga valgustatud. Kristinal on suurepärane väljendusoskus ja ma juba tundsin, et oleks võinud siiski rannal olla, kuid... hiljem saadud info alusel aga olin rõõmus, et valisin koduse vaikuse ja rahu.

Nimelt oli rand rahvast väga täis. Inimesed istusid ka ringis liival, mõni tegi lõket. Joodi ja samasse kukuti ka ümber, kui enam ei jaksanud ja tukk peale tuli. Ridamisi urineerisid kohalikud mehed merevette ja kui oli uue aasta soovimise aeg, siis oleks nagu valge naise näppimine olnud üheks oluliseks uue aasta rituaaliks, nii nagu meie korstnapühkija nööbist kinni soove soovime... Hoolimata sellest, et Sul võis oma mees kõrval olla, sooviti ühe käega sellele head uut aastat ja teisega möödaminnes pandi salaja naisele laks kannikale, või leidsid kellegi enese vastu hõõrumas või musta käe rinna pealt... Kristina ja Sveta kirjeldustest piisas, et mitte igatseda uusaastaööd Põhja-Goa rannas...

Hoitke lastel rannas silm peal

Jalutan rannas ja näen, kuidas umbes 6 aastane vibaik valge tüdruk tuleb veest. Indialastest paarike jalutab rannal, tahavad lapsega pilti teha. Naine seisab tüdruku kõrvale ja nii muuseas libistab käe üle tema rinna mööda trikood alla...

Täna lesisi kuskil viie aastane, natuke trullakas pikkade laineliste heledate juuste ja valge nahaga tüdruk kõhuli rannaliival. Just seal, kuskohast kõik mööda lonkivad meestekambad mööduvad ja teda tagant vaatlevad. Ühed läksid tüdruku juurde, küsisid nime, üks mees kummardus ja katsus tüdruku juukseid... Kõndisin poiste kõrvale ja ütlesin, mis asjast arvan. Kuna turistide pilastamine just nimelt puhkama tulnud indialaste poolt popp on, siis on juhuseid, kus kohalikud, näiteks oma restorani territooriumil valget naist salaja pildistavale indialasele lihtsalt peksa annavad.

Siiski ei tasu ise kurja kaela kutsuda ja peaks hoidma silma peal ka lastel, kes veel ei saa aru sellistest liginemistest, kuid ei unusta neid kunagi...

Ihu-show e kohaliku nimetusega on-show on siin populaarne

Sisemaat sõidavad turismibusside ja autodega mehed rannale naisi vaatama, opldistama ja filmima. Kirjutan sellest ka Goa raamatus. Täna oli neid tegelasi rannal mustmiljon. Eriti Calangute ja Baga rannal.

Võtsin aga fotoka kätte ja tegin vastu. Mõnele ütlesin, mis asjast arvan... Kusejalt küsisin, kas arvab, et see on kena, mida ta teeb ja siis tegin pilti - isegi peenis pihus ja juga juhtimas nad poseerivad - appiiii!

Tuleme, pidutseme, läheme, kuid sigala jääb

Tore oli vaadata, et indialased täiega meeletut lainetust nautisid - sõitsid skuutrite, banaanide ja ümmarguste kummiratastega... Nad oskavad lõbutseda ja nautida ja nalja teha. Need naljad ei ole meile alati mõistetavad, kuid see ei olegi oluline.

Kurb oli aga vaadata eriti Calangute randa, mis oli täis pabereid, plasttopse ja pudeleid, kaltse ja igasugu muud sodi. Neil puudub harjumus enda järgele koristada ja on olemas harjumus lagastada. Siin on imeline loodus. Tahaks loota, et kunagi õpitakse siin seda ka hindama... enne veel kui ei ole hilja... kilest prügikottides sobravad ja ajalehti söövad lehmad on siin tänavapildis tavaline... ma usun, et ka neile meeldiks süüa muud kui plastikaati ja ajalehti...

Lii kirjutab: Toompea reserveeritud, pronkssõdur evakueeritud, Eesti kroon konfiskeeritud, Putinit informeeritud, et aasta 2010 on likvideeritud.

Imelist aastat 2011!

Huvitavat ja harivat lisalugemist leiad kogemuslikust reisi- ja käsiraamatust: "14 päeva Goas"

Goa ranna video: Calangute Beach 1.01.2011 ja jalgpallifännist koera video: Dog football in Baga beach

Goa videod: Sikhi tempel Gurudwara in Goa, purilauakoolitus 1, purilauakoolitus 2, India lameleiva chapati tegu Ajurveeda päeval.