Autor: Katrin Aedma
Ilmus: Eesti Naine aprill 2oo9
Pärnust pärit Rita Vartiainen (30), kes peab juba kolmandat aastat
Tenerifel talvitudes ettekandjaametit, tunneb end palverändurite radu
läbides tõeliselt õnnelikuna.
Pisikest kasvu
ujedast Ritast olin kuulnud juba ammu enne meie kohtumist: tüdruk, kes
reisib üksinda ringi ja ööbib kabelites. ´Tänapäevased palverännakud on
pigem spirituaalsed. Kõndides oled palju iseendaga ja see aitab
hingeliselt kasvada, kui elus asjad sassis, arvab ta.
´27aastaselt
valdas mind hirm, et ma ei ole ühtegi oma unistust täitnud ja saan
varsti 50... Pärast kuudepikkust kõndimist tundsin, et kui ma peaksin
nüüd ära surema, siis ei ole nii kahju, räägib Rita. Ent lisab siis:
´Nüüd on jälle palju uusi asju, mida veel teha tahaksin.
Südames eestlane, aga...
Reisimine
on nagu pisik, millesse Rita nakatus soomlasest ekselukaaslase ema
kaudu. Veel praegugi käiakse koos Lapimaal matkamas.
Rita
tunneb küll suurt rõõmu selle üle, et on eestlane, ometi leiab ta end
üha mujalt. Elukaaslasest lahku minnes kulus tal aasta asjaajamiseks ja
Soomes asunud korteri müügiks. 2006. aastal ostis ta üheotsapileti
Málagasse.
Sõbranna õde, kellega
koos mõnda aega Marbellas ja Tenerifel elati, sõitis peagi koju tagasi.
Rita aga otsustas 2007. aasta kevadel minna rändama: kuus nädalat ja
kolm päeva Camino de Santiago teed mööda. Camino de Santiago on üldine
nimi kõigile radadele, mis algavad kust tahes (näiteks ka Tartust,
kaugeim Istanbulist) ja lõpevad Santiago de Compostelas.
Rita valis Prantsuse raja Camino de Frances, mis algas Roncesvalles. Eri andmetel on selle retke pikkus 650-680 kilomeetrit.
Kollaste noolte juhatusel
Rita
ostis lennupileti Pamplonasse ja esimesest bensiinijaamast
maanteekaardi, mille kolmandal päeval ära kinkis. Õnneks teadis ta küla
nime, kust teekond pidi algama. Ja sai sealt ka õige kaardi vajaliku
infoga. Teekond on palveränduri kaardil märgistatud enamasti kollaste
nooltega, ära on näidatud ka söögi- ja ööbimiskohad.
Palverändurite
ööbimiskohad on tagasihoidlikud, narivoodite ja pesemisvõimalusega,
ning maksavad 3-10 eurot öö. Vanemad ja lihtsamad on varustatud vaid
külma veega ja neid kutsutakse varjupaikadeks. Rahvarohketes
ööbimiskohtades nägi Rita korraga umbes 60 palverändurit.
Algaja
palveränduri kott, mis kaalus 11 kilogrammi, valmistas vanadele
tegijatele palju nalja. Küll sa varsti inventuuri teed, ennustati. Ja
neil oli õigus: Rita kallas pooltühjaks šampooni- ja palsamipudelid
ning läkitas kõik mittevajaliku posti teel retke sihtpunkti, sest koju
saatmine tulnuks kallim.
Üldjuhul rännatakse
paarikaupa või rühmas. Kohalikud on abivalmis ja harjunud mööduvate
palverändurite hordidega. Söögikohtades valitakse tavaliselt
päevamenüü. Lisaks einetamisele vahetatakse seal aktiivselt kogemusi:
kes kuidas oma villide eest hoolitseb, kellel mis katki läinud... #kast#
´Vahel
on tunne, nagu kõnniksid Pärnu peatänaval, sest enamiku kaasrändurite
näod on tuttavad. Kord on ühed ees, siis jõuavad teised järele. Samas
võid kõndida terveid päevi, kohtamata kedagi.
Sellise
rännaku puhul tuleks arvestada 15-20eurose päevakuluga: umbes 6 eurot
ööbimisele ja 10-15 eurot toidule. Lennupiletid lisaks. Alati võib
tulla ettearvamatuid kulutusi, näiteks plaastrid, ravimid vms.
Matkasaapad sidemetega
Esimene
reis oli Ritale päris raske. Põlvevalu aitasid leevendada valuvaigistid
ja sidemed. Ometi väidab ta: ´Füüsiline vorm pole palverännakul kuigi
oluline. Rohkem kõnnitakse peaga.
Palveränduri
jalanõud olgu mugavad. Rital olid B-matkasaapad, mis peaksid olema
igati head. Pikim jalutuskäik ilma puhkuseta kestis üheksa tundi.
Esimese
nädala kõndis ta koos nelja hispaania mehega, kellest üks läks tagasi
koju, väites, et jalad on liiga villis. Kui nad oma jalgu võrdlesid,
selgus, et Rita omad ei olnud sugugi vähem villis – neil ei olnud
tõesti ruumi enam ühelegi lisavillile.
Nüüd Rita
juba teab, kuidas jalgade eest hoolitseda. Esimesel korral aga oli
kõvasti abi iga kahe tunni järel tehtud peatustest. Siis sai villidest
vee välja pigistada ja vahetada õhku läbilaskvaid plaastreid. Marjaks
kulusid ära ühes ööbimiskohas perenaise pakutud hügieenisidemed, mis
kinnitati tiivakeste abil matkasaabaste sisetalla külge – need imasid
niiskuse enese sisse.
Pitsatid reisipassis
Rada
Camino de Frances on Rita hinnangul üsna kommertslik ja vaid alla poole
inimestest rändab seal usulistel kaalutlustel. Mitmes paigas on
rändurid lausa järjekorras, sest igal võimalusel müüakse neile midagi.
Statistika kohaselt käib palverännakul kõige rohkem noori hispaania
mehi.
Inimeste reaktsioonidest jäi Ritale mulje, nagu käiks see ettevõtmine noorele naisele üle jõu. Ometi sai tema hakkama!
Palverännakut
alustades saab rändur reisipassi. Igas ööbimispaigas proovib ta võtta
passi templi, mida vahel tuleb küsida kas või kohalikust baarist.
Sihtpunktis saab passi alusel tunnistuse. Selleks tuleb tõestada, et
oled vähemalt 100 viimast kilomeetrit läbinud jalgsi või siis 200
kilomeetrit jalgratta või hobusega. Oma esimese reisi ajal nägi Rita
üht naist ka eesliga, kes vedas palveränduri asju.
Santiago
de Compostela katedraalis on igal keskpäeval missa, kus loetakse ette,
milliselt maalt ja mitu palverändurit saabus. ´Oli vast uhke tunne, kui
loeti ette, et üks palverändur on Eestist...
42 päeva kõndimist
2007.
aastal jõudis Rita seljakotiga rännata veel kaks nädalat Marokos. Mullu
kevadel võttis ta aga ette teise teekonna Málagast Santiago de
Compostelasse. Sellest marsruudist osa (Sevillast Santiago de
Compostelasse) on üks pühakute retkedest – Via de la Plata, pikkusega
1000 kilomeetrit. Kokku oli Rita seekordne retk 1200 kilomeetri
pikkune. Sellest 40 läbis naine sohki tehes bussiga, kuna tema
kaardile, mis oli tegelikult mõeldud autojuhtidele, oli märgitud vaid
kiirtee.
42 päeva kestnud reisi vältel oli vaid
üks nii-öelda vaba päev vihmast läbi imbunud riiete ja matkavarustuse
kuivatamiseks, ülejäänu kulus kõndimisele. Inimesi oli sel teekonnal
vähem, suurem osa ajast möödus iseenda seltsis. Päike põletas, vihma
kallas, kuid kogenud kõndija jalgu külastas nüüd vaid üksainus pisike
vesivill.
Järjest kõndis Rita seekord 12 tundi.
Kottki oli juba kergem: seitse kilogrammi koos liitrise veepudeli ja
magamiskotiga. Ka füüsiline vorm oli tänu lainelauaga treenimisele
parem kui esimese rännaku ajal.
Rita
kavatses kõndida rannikust rannikuni ja reisi alustas ta omal käel.
´Paljud pidasid mind lihtsalt hulluks, et selle reisi ette võtsin, ega
uskunud, et toime tulen. Küll oli hea tunne, kui hakkama sain! Ise
koostatud retkel selgus, et sugugi mitte kõikjal ei olnud ööbimiskohti
ja ka toidu hankimisega oli raskusi. Kord koputas Rita oma supipakiga
suvalise majakese uksele ja keetis seal koos pererahvaga endale süüa,
kord magas lastelaagri kuuris, siis leidis politsei abiga ööbimiskoha
kohaliku jalgpalliväljaku pesemisruumis.
Oli
neid, kes kiitsid, pakkusid küüti ning näiteks õuna ja vett. Oli ka
neid, kes vaatasid kaastundliku pilguga. ´Üldjuhul on inimesed ikkagi
head ja abivalmid. Kui üks päev ei lähe just kõige paremini, siis on
see vaid ajutine.
Esimese palverännaku ajal
kohtas Rita nelja eestlast. Järgmisel leidis ta vaid ühe peatuspaiga
külalisteraamatus eesti poisi sissekirjutuse.
Süües kasvab isu
´Ma
naudin sportlikku kõndimist ja imelisi loodusvaateid. Esimest korda
matkama minnes mõtlesin, et kui jõuan kohale, siis hüppan suurest
rõõmust katedraali ees õhku ja juubeldan. Kohale jõudes olin aga nõutu,
oleksin soovinud lihtsalt veel edasi kõndida. Iga korraga tunned ennast
aina tühisemana, sest selles ringis liigub palju põnevaid tegijaid,
kelle saavutused hoopis suuremad. Näiteks 56aastane naine, kes tuli
Inglismaalt ja oli kõndinud juba 58 päeva. Ees ootas teda veel ligi 600
kilomeetrit. Või kaks Istanbulist alustanud poissi... Super!
Kui
varem tuli Rital vastutada vaid iseenda eest, siis nüüd on tal
labradorist sõber Nesca, kes jõulude ajal kahekuusena Rita juures kodu
leidis. See oli läbi mõeldud otsus, sest koeraga saab koos matkata
küll. ´Loodetavasti on mul ka 60aastaselt selline tervis, et saan ringi
rännata. Järgmisena lähen Püreneedesse. Kõik asjad on juba ostetud! Ei
usu, et mõni tuttav kaasa tuleb, kuid mina lähen kindlasti. Ja koera
võtan ka!
|