Käed higistavad ja värin on kehas. Ometi tean, et see esinemine on alles nädala pärast. Hirm on juba täna. Öösel ei maganud korralikult, keha vibreerib, kõht on lahti... appike, miks see nii raske peab olema?!

Hirm on tundmus, mis tekib olendil juhul, kui ta satub olukorda, mis ohustab tema turvalisust ja puudub teadmine, kuidas ohust pääseda.

Väga suur hulk inimesi põeb sotsiaalset ärevust ehk kartust sattuda tähelepanu keskpunkti või piinlikku olukorda: hirm avalikult esineda, avalikus kohas süüa, avalikus kohas kõvasti rääkida, kellegi silma all kirjutada või joonistada vms. Edasi saab lugeda raamatust...

***

Ise otsustame, kas karta või mitte

Dr Bruce Lipton on rakubioloog, kes on ühendanud teaduse ja vaimsuse. Ta on üks minu lemmikesinejaid ja põhjuseks on tema oskus keerulisi asju lihtsalt selgitada ning mitte ainult sõnaliselt selgitada vaid toetada sõnumit visualiseerivate vahenditega, mis sõnalise osa mõistmisele suurepäraselt kaasa aitavad.

Dr Bruce Lipton väidab, et valgud üksi on meie kehas liikumatult ja nende tegevus algab alles siis, kui tegutsema hakkavad ärritajad keskkonnast. Ärritajaid aga tõlgendab kasulikuks ehk positiivseks või kahjulikuks ehk negatiivseks meie aju osake hüpotalamus ehk siis meie ise otsustame, kas karta või mitte, kas olla haige või mitte jms.

Siiski tuleb arvestada, et paljud programmid töötavad meil alateadvuses ja filtrid, läbi mille me otsuseid teeme ehk olukorda tajume, on suurel määral perest ja meid ümbritsevast ühiskonnast alateadvusesse selliselt kodeeritud, et neid on suhteliselt raske, kui mitte võimatu teadvuse tasandil muuta. Edasi saab lugeda raamatust...

***

Päästikud ehk ankrud, mis tekitavad hirmureaktsiooni

Asju ja olukordi, mis tekitavad reaktsiooni, nimetatakse päästikuteks. Päästikud on NLP-s ehk neurolingvistilises programmeerimises kasutusel olev väljend. Päästikuks võib olla pilt, sõna, tunne vms.

Näiteks teatatakse inimesele, et homme peab ta firma juhtkonna ees andma seletusi eelmise aasta eelarve täitmise kohta. Inimene ehmatab ja ei soovi seda teha. Tema jaoks võib olla hirmutunde vallandajaks ehk päästikuks sõnapaar "juhtkonna ees" või sõna "eelarve."

Kujutle nüüd ette, kuidas mõjutaks Sinu elu see, kui saaksid oma soovi kohaselt sisse lülitada ükskõik millise seisundi. Näiteks suudavad omal alal silmapaistvad sportlased, poliitikud, ärimehed ja kunstnikud olla õiges seisundis just siis, kui vaja. Esinejad peavad rolli sisse elama siis, kui eesriie tõuseb, mitte tund aega varem või teise vaatuse keskel.

Oskus kätte saada soovitud seisund on paljudel elualadel professionaalsuse aluseks. Sama oluline, kui seisundisse sisse minna, on ka oskus sellest seisundist välja tulla. Näitlejad peavad olema võimelised rollist välja tulema, kui eesriie langeb, edukas ärimees peab tööpäeva lõppedes ümber lülituma "kodusele lainele". Ümberlülitumise oskus vähendab läbi-põlemise ohtu. Edasi saab lugeda raamatust...

***

Kui hirm meid ei sega, siis ei ole mõtet sellega tegeleda. Kui hirm meid segab, siis on meil kaks valikut:

1. karta ja seda tunnet eneses süvendada nii mõtete kui tegudega, sipeldes oravarattas või

2. tegeleda hirmutundest vabanemisega.

Oluline on endale aru anda, et hirm motiveerib vältimis-käitumist. Kui me midagi kardame, siis on lihtsam olukorda vältida. Sealjuures peab aga teadvustama, et vältimine vähendab hirmu vaid hetkeliselt, see aga kinnistab omakorda vältimistehnika kasulikkust ja ei lase hirmureaktsioonil kustuda. Parim viis hirmust üle saada on seda korduvalt ületada. Edasi saab lugeda raamatust...

***

Kui me midagi tegema asume, peame teadma, kuhu me liigume ja miks me seda teeme, mida me teeme. Kui me teame, miks me midagi teeme, siis on meil olemas motivaator, millele toetuda siis, kui ind raugema kipub.

Hea, lugeja, kas Sa veel oled minuga? Kui jah, siis palju õnne, sest kui Sa selle raamatu oleksid tulevikku ootama pannud, siis on suur tõenäosus, et oledki allaandja tüüp, kellele meeldib oma nõrkustes ja ebaõnnestumistes teisi süüdistada ja jätad kõik alustatud tööd pooleli enne, kui jõuaksid vilju maitsma asuda.

On neid, kes õhutavad inimest olema parim omal alal. Näiteks ameerika juhtimiskonsultant Stephen R. Covey, kes on kirjutanud kuulsa raamatu: "Väga efektiivse inimese 7 harjumust," on seisukohal, et inimene peaks end arendama maksimaalselt omal alal ja seadma eesmärgiks olla parim. Samas aga on neid, kes lohutavad, et parim olla pole sugugi oluline. Ka õnnelikult keskpärane on väga tore olla. Inimesed on erinevad ja igaühele meeldib talle sobiv lähenemine. Mõni soovib saada parimaks ja saabki, mõni ei soovi ja saab ikka...

Niisiis, miks Sina tahad hästi esineda? Kas selleks, et tööl edutamiseks valmis olla? Kas sellepärast, et Sulle meeldiks olla pidude kuninganna või kuningas ja suurepäraste sõnavõttudega muljet avaldada? Tahad Sa olla hoopis koolis lõputöö kaitsmisel julge ja hea esinejana mõjuda või soovid teisi õpetada ja oma teadmisi edasi anda?

Miks tahad Sina saada suurepäraseks esinejaks? Edasi saab lugeda raamatust...

***

Kui oled ennast ära hinnanud, siis arvesta, et enesehinnang ei ole sugugi adekvaatne. Palu kellelgi, kes on Sinu esinemisi näinud, kirjutada hinnang kolmandasse lahtrisse.

Et hindaja vastused ei saaks mõjutatud Sinu omadest, siis kata enda vastused kinni.

Võrdle hindeid ja analüüsi. Kus näed suurt lahknevust, küsi hindajalt lisaselgitusi, miks ta arvab nii, nagu ta arvab. Sinu asi ei ole hakata selgitama või tõestama. Ole avatud tagasisidele,

küsi ja kuula. Vaid nii on võimalik areneda, kui avad end ilma igasuguse kriitikata ja vabandusteta tagasisidele, pakid kokku oma emotsioonid, oled tänutundes ja tänulik, küsid konstruktiivset lisainfot.

Õnnelik on see, kes kriitikat enese kohta

enese hüvanguks oskab kasutada!

Shakespeare

Kohe, kui hakkad enda tegevusi õigustama, pane käsi suu ette ja vaiki.

India on teada ja tuntud esinemiste maa. Enamasti ollakse seal lava peal tantsu ja muusikaga. Kui juhtub, et esinemine nurjub, hakkab tantsija üldjuhul selgitama, miks see nii juhtus... küll on süüdi lavalauad, küll on süüdi muusika... alati leitakse mitmeid põhjuseid. Sellise inimloomusele omase käitumise ärahoidmiseks või sellele tähelepanu pööramiseks, on Indias aastatuhandeid vana õpetlik ütlus:

Kui tantsija ei oska tantsida,

siis on ikka lava süüdi!

India rahvatarkus

Kui hakkad otsima vabandusi või õigustusi, kui tunned, et tagasiside teeb haiget, siis ütle enesele: "STOPP!". Kohe, kui tagasiside andja tajub või näeb Sinu kehakeelest, silmadest, näoilmest või kuuleb Sinu hääletoonist, et tagasiside Sulle haavavalt mõjub, hakkab ta üldjuhul nö. keerutama ja asja siluma – seega ei ole saadav tagasiside enam adekvaatne ehk tõene. Sina ju soovid, et ta räägiks Sulle tõtt, eks? Edasi saab lugeda raamatust...

***

Raamatute sari: Avalik esinemine aitab kõikidel, kes soovivad olla suurepärased esinejad, arendada enese isiksust, karismat, sära, esinemisoskusi ja -teadmisi sellisel moel, et neid tahetakse ikka ja jälle esinejana kuulata. Lihtsalt ja praktiliset toob autor Katrin Aedma, kellel üle 10 aasta esinemiskogemusi nii siin kui sealpool piiri, lugejani võtteid, kuidas end arendada. Katrin Aedma selgitab peamiseid eksimusi ja jagab lahkesti lahendusi.

Avaliku esinemise raamatud on kirjutatud eestlaselt eestlasele - lihtsad, arusaadavad, töövihikuna kasutatavad.