http://blog.kaitseomatervist.ee/mobiil-mojub-lapsele-nagu-alkohol/
Stina Eilsen
Tarbija24

Euroopa Parlament mõistab värske otsusega hukka lastele mõeldud mobiilid, kuna need võivad rikkuda lapse tervise, samas on Eesti lapsed Euroopa kõige aktiivsemad telefonikasutajad.

Tallinna Lasnamäe üldgümnaasiumi kolmandas klassis õppiv üheksa-aastane Maiken Mätas sai mobiiltelefoni lasteaia viimases rühmas. «Telefoni ostsime talle selleks, et saaks õhtuti üksi kodus oleva lapsega paremini ühendust,» räägib lapse ema Evelin Mihelson.

Mihelson usub, et telefoni kasutamisel võib olla terviseriske, kuid seni kuni selle mõju täpselt ei teata, kaalub turvatunne, et laps on kättesaadav, võimalikud riskid üles. «Muidugi ma muretsen lapse tervise pärast, aga seetõttu ongi talle selgeks tehtud, et niisama ei lobiseta,» ütles ta.

Eesti paistab silma väikeste mobiiliomanike rohkusega – mitte üheski teises Euroopa riigis ei ole nii palju kuue- kuni kümneaastaseid telefonikasutajaid kui Eestis, selgus hiljutisest Eurobaromeetri uuringust.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Hiie Hinrikuse sõnul on aga mobiiltelefoni kahjulik mõju väikestele lastele kindlaks tehtud. «Seetõttu on lastele mõeldud telefonide müügikampaaniad täiesti ebaeetilised,» rõhutas Hinrikus.

Euroopa Parlament võttis eelmise aasta 19. detsembril vastu elektromagnetväljade kiirgust puudutava otsuse, kus muu hulgas mõistetakse otseselt hukka lastele mõeldud mobiilid ning kampaaniad. Otsuses viidatakse mõjukale ja põhjalikule Interphone˙i uuringule, kuhu oli kaasatud 12 riiki.

Lastele jäägu lauatelefon

Uuringu tulemused näitavad mobiiltelefonide ja vähi seost, kiirgus mõjutab uuringu andmetel süljenäärmeid, kuulmisnärvi ning peaaju. Seetõttu rõhutab uuringu juht Elisabeth Cardis, et lapsed peaksid mobiili kasutama vaid hädavajadusel ning helistama pigem lauatelefoniga.

EMT avalike suhete juht Kaja Pino ei pea lastetelefonide müügikampaaniat ebaeetiliseks, kuna see ei olevat suunatud koolieelikutele. «Lisaks võimalikele terviseriskidele puudub lastel varasema mobiilikasutuse järele ka reaalne vajadus, sest eeldatavalt pole laps varem ju iseseisvalt tegutsemas ega täiskasvanu järelevalveta,» sõnas Pino.

Tagajärjed aastate pärast

Hinrikuse töörühm on ainsana Eestis uurinud mobiiltelefoni mõju tervisele. Uuringud näitavad, et mobiiliga rääkides tekib ajus samalaadne reaktsioon nagu alkoholi tarbimisel. Silmanähtavaid joobetunnuseid see ei põhjusta, kuid tagajärjed võivad avalduda aastate pärast.

«Kujutage ette, kui annate lapsele päevas pitsi veini või viina – momendil ei juhtu temaga midagi, eksperimendi tulemus selgub alles hiljem,» kirjeldas Hinrikus piltlikult tulemusi.
Eestis vastutab mobiili tekitatud mitteioniseeriva kiirguse eest tervisekaitseinspektsioon. Sama ameti füüsik Jaan Mell sõnas, et kuigi Eestis ei ole otseseid piiranguid laste mobiilikasutusele, ohustab kiirgus lapsi siiski enam.

«Mida noorem laps, seda mõjutatavam on ta välisfaktoritest, sealhulgas kiirgusest,» tõdes Mell. Ta soovitas soetada lapsele võimalikult uue telefoni, sest vanemate mudelite kiirgus on tugevam.

Kõige tugevam on kiirgus hetkel, kui mobiili ühendust oodates vastu kõrva surume. «Siis tuleks telefoni kõrvast mõni sentimeeter eemal hoida,» õpetas Mell.

Liikmesriigid on asunud laste mobiilikasutust piirama. Soome kiirguskaitsekeskus (STUK) andis jaanuari alguses välja juhtnöörid, mis laste mobiiliga helistamist piiravad. Selle asemel soovitatakse lastel saata pigem tekstisõnumeid, õppida kasutama käed-vabad-seadet ning helistades võimalikult lühidalt rääkida.

Ka Inglismaal ja Prantsusmaal on sisse seatud piirangud, Lyoni linnas ei soovitata lastel kuni 12. eluaastani üldse mobiili kasutada.
Mobiili kasutades
• Väldi helistamist halva leviga alal
• Väldi kasutamist aladel, kus signaal on nõrk, kuna see sunnib telefoni lisama ülekandevõimsust
• Väldi helistamist liikuvas sõidukis: autos, ühissõidukis, rongis
• Kui telefon otsib ühendust, hoia seda kõrva äärest kaugemal
• Kasuta käed-vabad-seadet
• Rääkimise asemel saada sõnumeid
• Piira kõneaega, võimalusel helista lauatelefoniga
Allikas: Soome kiirguskaitsekeskus, tervisekaitseinspektsioon