Autor: Katrin Aedma

Eesti Ekspress 27.11.2oo8

Katrin Aedma kohtus Tenerifel 76. aastase restoranipidajaga, kes siiamaani oma arveid peseetades koostab.
Pepe on 76. aastane ja restoran, mida ta peab, on olemas olnud kogu tema elu aja.

Väljastpoolt pole maja midagi erilist - pikk valgeks lubjatud hoone sildiga "Casa Pepe", ukse kõrval kulunud reklaamtahvel kirjaga "Fish...", inglise ja saksa keeles.

Pepe maja ehk Casa Pepe asub Tenerife saare idatipus väikeses külakeses nimega Taganana. Taganana asub Anaga müstilises mäemassiivis, milleni paljud turistid ei jõua. Kes on selle koha aga avastanud, teab selle kandi hingematvalt ilusaid vaateid ja oskab ookeani äärest üles leida ka kohalike seas tuntud kalarestorani.

Tundub, et selles majas on aeg seisma jäänud. Ei mingisuguseid euronorme ega standardeid. Interjöör on lihtne ja tagasihoidlik.

Seame end mõnusalt istuma lahtise akna alla, millest avaneb võrratu vaade ookeanile. Õnneks ei ole ükski auto parkides meie vaadet veel katnud. Punased plastmassist salvrätihoidjad ei mõju just stiilselt, laudu katavad paberist linad, kuid Tenerife ühiskondlikes kohtades harjub kontrastidega pikapeale ära. Näiteks ka uhke restorani valgel triigitud laudlinal ilutseb tihti punane plastmassist tuhatoos.

Põlved valutavad ja puhata tahaks
Maarika (kohalik eestlane, kes elab Tenerifel 2004. aastast ja pakub seal giiditeenust - toim.) uurib Pepelt, kuidas ta oma eluga rahul on.

Restoran on oma hõnguga teda ikka ja jälle siia meelitanud - nii koos Tenerife uudistajatega kui ka ilma. Pepe on vahva. Ta on juba vana ning tervis pole just enam kõige parem. "Põlved valutavad ja puhata tahaks," kurdab mees Maarikale, kuid hoolimata sellest toimetab ta päevast päeva, võttes klientidelt tellimusi ja kandes toitu ette...

Toit, mida tema juures süüa saab, ja hõng selles vanas majakeses on seda väärt, et uudistama minna.

Roosa vein ja plasttopsid
Menüükaarti kliendile ei ulatata põhjusel, et seda lihtsalt ei ole. Kõik teavad, et siin saab süüa ainult kala ja seda grillitult.
Ei, ei ole mitte mingisugust võimalust tellida näiteks friikartuleid.
Nädalavahetusel on võimalik aga süüa ka kaheksajalga. Siis on restoran täitunud kohalike elanikega ja nauditakse mereandidest perelõunaid.

Kala, mis pannile läheb, valib klient ise
Meie lauale tuuakse algatuseks valge kitsejuustu tükid, terav kaste (mojo) ja pikad saiad. Siis kutsutakse meid kala valima. Maarika teab, mida oodata. Mina ainult imestan ja palun Maarikal selle ülesande enda peale võtta. Haaran hoopis fotoka, küsin luba pildistamiseks ja naudin valimise protsessi. Suure vanni seest näitab perenaine meile kalu ja palub otsustada, kas meie laudkond sööb kolm väikest või kaks suurt kala. Uurides peremehe käest, missuguse kalaga tegu on, saame vastuseks, et kala nimeks on sama (kui keegi teab eestikeelset nime, andku teada. Oleme maailmatuma tänulikud). Valik tehtud, tellime ka kohapeal tehtud roosa veini, mis klaaspudeliga ja plasttopsidega lauale tuuakse.

Võrratu salat ja kortsukartulid
Aega läheb ja just siis, kui oleme näljast nõrkemas, tuleb vana kanaarlane senjoor Pepe värskelt tehtud salatiga. Salat paneb lausa ahhetama. Tervisteadlike inimestena imeme sõna otseses mõttes end silmadega selle suurepäraselt taldrikule seatud salati külge.

Taldrikul on suured toore sibula rõngad, rohelised oliivid, punapeedi viilud, avokaado ja paprika lõigud, mis on valatud üle õliga. Kõik on kohalik Ja milline maitse! Vau! Kõht saab juba salatist täis.

Pepe Casa salatile ei ole veel võrdset Tenerife saare peal leidnud.

Järgmiseks tulevad kala ja kartulid. Kala grillitult ning kartulid just sellised nagu Kanaaridel kombeks teha. Kindlasti võib retsepti leida ka kokaraamatutest, kuid enamik Tenerifet külastanud eestlased soovivad teada just selle köögi saladusi. Siit siis lahke perenaise käest saadud retsept.

Papas arrugadas ehk nn kortsukartulid.
2 kg kartuleid
1 kg meresoola (ajalooliselt keedeti kartuleid merevees - toim.)
Väikesed, koorega kartulid katta veega, lisada sool, keeta pehmeks ning kurnata.
Keeduvett ära ei visata, vaid kasutatakse korduvalt.
Tulemuseks on õrna soolakihiga kaetud ja väga maitsvad kartulid.

Spetsiaalseid väikesemõõdulisi kartuleid saab poest osta ja koti pealt saab kohe lugeda, et need kartulid on sobilikud just kortsukartuli tegemiseks. Eestis võiks neid asendada lihtsalt väikeste kartulitega, kuid noored kartulid ei sobi. Nendega ei ole kortsukartuli maitse see õige.

Aamen või Amigo?
Naudingule tuleb mingil hetkel lõpp. Toidud söödud, jutud räägitud ja Pepe restorani hõngus supeldud, küsime arve. Arve tuleb ja oi, oi, oi... koletu suur. Meie hämmastunud pilku nähes lausub mees muheldes, et harjumusest arvestab ta ikka peseetades. Natuke korrigeerimist kalkulaatoril ja peseetadest on saanud eurod. Allkirja asemel ilutseb arve all suurelt Amin (aamen) või hoopis Amigo (sõber).

Kolm inimest said kõhud enam kui täis 31,5 euro eest. See on igati soodne hind, kui just valikut ei tee 6eurose hiina buffee kasuks Las Americase turismipiirkonnas.

Uksest väljudes näen seinal klaasi taga koltunud ajaleheväljalõiget saksa ajalehest, milles räägitakse Pepe restoranist. Usun, et ka eestikeelne väljalõige saab seinal olema ja just uhkuse märgiks, et Pepe maja on tuntud ja teatud. Ega keegi peale eestlaste seda lugeda küll ei oska, kuid pildid räägivad ju enese eest.

Toimetas: Kristjan Pillak

NB! Pepe seisuga dets 2oo8 haige ja restoran kinni , kuid sõitke Tagananasse kindlast! Need vaated on seda väärt! 

Loe Tenerifest veel!