Autor: Katrin Aedma/ veebruar 2oo9

 

Möödun kenast tüdrukust pubi ees. Täna on tal seljas lühike valge miniseelik, peal valge karvane jopike, jalas kõrge kontsaga kingad, peas valge terava otsaga naljakas võlurikaabu ja käes plagistab ta plastmassist käteplaksu imiteerivat mänguasja…
Huvitav, mis tal homme seljas võiks olla, mõtlen ja lähen edasi… Tüdrukust möödudes holatame e tervitame hispaania keeles… tema teab, et ma elan siin, seega ei ole ma tema mõistes nii väga potentsiaalne klient ja mina tean, mis on tema töö eesmärk… seega puudub igasugune liigne pinge ja naeratades tere ütelda ning innustada, see tundub asjakohane…

Suurt mõistmist ja austust ei ole inimestelt oodata
Vahel vaatlen möödujaid ja PR töötajaid, kes nendega jutule püüavad saada ulatades menüülehti, reklaamides tasuta sangriat või lubades mõnd muud peibutist. Huvitav on. Inimestel on erinevad reaktsioonid -  kes püüab silmad maha lüüa; kes ütleb midagi lõbusalt, kes midagi teravat; kes ignoreerib ja kommenteerib mürgiselt oma kaaslastele, mida ta asjast arvab; kes tunneb huvi teenuse vastu, mida pakutakse… viimaseid tundub olevat kõige vähem…

Kes on PR? Erinevatel maadel tuntakse PR (Public Relations e avalikud suhted) nime all erineva ameti pidajaid. Eestis hüütakse suhtekorraldajaks näiteks ettevõtte sise- ja väliskontaktidega tegelevat inimest samuti ka intiimteenuste pakkujaid.

Istun Liisuga kohvikus ja lasen tal lihtsalt rääkida, vahel üksikuid küsimusi küsides. Noore eestlanna suust sõnu tangidega välja kiskuma ei pea, juttu jagub kauemaks. Kuulan huviga. Ise nendib ta, et ei ole eluaeg emotsionaalne ja suur suhtleja olnud. Arvab, et keskkond, sh PR amet, soojal maal, on ta ca kuue aastaga selliseks lihvinud. Jääb mulje, et ta saab kõigiga suurepäraselt läbi olenemata rahvusest, soost ja vanusest…

Parimatel aegadel oli palk 90 eurot päevas
Tenerifel on PR inimene, kes palgatakse tööle, et ta tänavalt rahva ärisse tooks. Enamasti kasutavad PR-e toitlustusasutused, mida on siin pea igal sammul. PR tuleb tööle hommikul ca kell kümme ja töötab kuni kella kaheni, siis asjatab oma asju – sööb, puhkab ja tagasi tööle tuleb kella kuueks õhtul, et siis lõpetada kella kümne, üheteistkümne paiku. Tavaliselt töötab PR 7-8 tundi päevas ja saab töötasuks ca 50 eurot  (775 krooni) päevas. Parimatel aegadel (2oo6 a) on Liisu saanud palka 90 eurot (1 395 krooni) päevas ja seda siis, kui töötada ilma lepinguta. Majanduskriisist tingituna on hetkel võimalik saada töö, kus makstakse eelkõige komisjontasu e tulemuspalka. Põhipalk on siis ca 20 eurot päevas ja iga kliendi pealt, kelle sisse tood makstakse 50 senti kuni 1 euro tulemustasu. Siiski, just eriti algajate puhul, on kombeks toitlustuskoha omanikel omakasupüüust innustatuna petta ja väita et nii see, kui teine kui järgmine on püsikliendid ja nende pealt PR raha ei saa…

Sinu asi on erineda ja meelde jääda
Rivis on mitu restorani/ baari ja iga ees on PR, kes püüab just enda juurde sind sööma kutsuda. See on nende leib ja nende töö. Oskus naeratada inimeste erinevate nägude peale, millega neile EI ja EI ja EI üteldakse… see on asi, milleta seda tööd ei tee…

"Värdjas! Kas sa ei näe, et siin on nelikümmend sinusugust! Jätke mind rahule!", ütleb üks ärritunud naisterahvas, neiu aga tõmbab oma noormehe kättpidi endast teisele poole, et jääda PR töötaja ja oma mehe vahele… PR töötaja tundus olevat liiga kena välimusega… parem karta kui kahetseda…

Liisu ütleb naerdes, et alati tuleb naist enne tervitada ja teha talle mõni isiklik kompliment. Ilmast ei ole mõtet rääkida. Tuleb leida, midagi, mida kiita, kas naise soengut, riietust või midagi muud. Kui naine on nö kahjutuks tehtud e maha rahustatud, siis võib ka mehe poole pöörduda. Üldjuhul on otsustajaks, kuhu sööma ja/ või jooma minnakse, ikka naised. Vene paaride puhul enamasti mehed.

Seda tööd tehes pead kõik alla neelama – nii ebameeldiva, tõrjuva ja alandava kehakeele, kui ka kallite liigikaaslaste suust tulevad "innustavad" sõnad…
Möödujad vist ise ei pane tähele, kuidas nad alandavad nende poole sõbralikult pöörduvat töötajat… Kuid ei, kõik ei ole neist sõbralikud… Mõni on mats astudes sinu teele ette ja käed puusas nõudes, et sa nüüd just ühe dringi teeksid… See on tema viis ja parim, mis ta on välja mõtelnud, et sinu tähelepanu köita.

Kui sul ei ole isu süüa/ juua, siis tee talle mõni kompliment, naerata ja pane minekut, kuid nii, et sinust jääb maha rõõmus inimene. Võid ju küsida mõned küsimused kui sul on aega vestluseks. Küsi, miks sa peaksid just selle söögikoha valima, kas neil on sinu lemmiktoitu, mida nad ise soovitaksid ja miks. Arendavat ja meeldivat vestlust pidada polegi nii kerge.

"Oluline on erineda, oluline on, et sind meelde jäetakse", räägib Liisu. "Kui saad õhtul kella seitsmeks esimesed e tänavapoolsed lauad täis, siis tuleb ülejäänud rahvas ise… kehtib reegel, et kus on, sinna tuleb juurde."

Ainus rahvus, keda kaugelt ära ei tunne on eestlased
Tõeline turist on Liisu kirjelduse järgi suure rookübaraga, mille peale on Tenerife kirjutatud, kaelas pika rihmaga fotokas, jalas beezhid ülepõlve rohkete taskutega lühikesed püksid ja pikad mustad sokid sandaalides või plätudes või äärmisel juhul on neil jalas hästi robustsed trekkimissaapad.

Päev, päevaga õpid inimesi tundma, rahvuseid eristama.
Vaata, kas oskad kirjelduse ja rahvuse õigesti ühendada. Aluseks on Liisu kirjeldused. Õiged vastused on artiklis kirjas. Kirjeldatud on: Skandinaavlased, mandrihispaanlased, venelased, inglased, hiinlased, tsehhid ja poolakad, sakslased, ühendriiklased.

x on punase vähipäevitusega ja tätoveeritud, isegi 5, 6 aastane laps on kärus ja lapsed käituvad üsna kasvatamatult. Naised on õhtuti õhtukleitides ja kenades riietes, meigitud ja ehetega kaunistatud ja mehed nende kõrval on kummaliselt riides kandes näiteks triiksärki shortse ja tosse. (1)

x on moekalt riides. Noortel on kaela ümber keeratud suur rätik, jalas liibuvad retuusid, mille peal kolm seelikukest. (2)

x on kõige nõudlikumad ja vinguvad kliendid. Nad on lühikesed, paksud ja tumedate juustega. Vahel on mõni ka nö blond. Latiinode hulgas on popp olla heledanahaline ja blondiks kutsutakse ka neid, kes eesti mõistes tume-satäänid. Enamus neist on üle keskea ja maitsekalt riides. (3)

x tunneb ära näo järgi. Enamus on neist kallites firmariietes, tugevalt lõhnastatud ja õhtuti auru all. (4)

x on tavaliselt vingus nägudega ja hästi tõsised. Naised on suhteliselt meheliku kõnnakuga, riided tagasihoidlikku värvi ja kui keegi üldse nö "tüüpilise turisti" väljanägemisega on, siis just nemad. (5)

x ja y on viisakad ja toredad. Nad on Tenerifel tore haruldus, keda suhteliselt lihtne kutsuda kuhu iganes ja kui nad kusiganes kohast lahkuvad, siis jääb nendest palju, palju prügi järgi nii lauale, toolidele kui ka põrandale. (6)

x on hästi sõbralikud ja uudistavad. Pildistavad kõike, mida näevad ja loomulikult on neil kõige moodsamad fotoaparaadid. Neid ei kohta tihti. (7)

x on nagu esmakordselt metsa lahti lastud – karjuvad ja käituvad ülisilmapaistvalt erutunult. Riietuselt on nad natuke ajast maas – ca 80.-ndate lõpus ja paistavad armsalt õnnelikud. Neid võib saare turistide seas uustulnukateks nimetada.  (8)

"Kuigi ise olen eestlane, on ainus rahvus, keda on tõesti raske kaugelt ära tunda, just eestlased", nendib Liisu. 

Vastused: skandinaavlased (2), mandrihispaanlased (3), venelased (4), inglased (1), hiinlased (7), tsehhid ja poolakad (8), sakslased (5), ühendriiklased (6).

Kõik on potentsiaalsed kliendid
Ei ole vahet, kas inimene elab või töötab toitlustuskoha läheduses, on ka kohalik või turist – tark PR ei sea endale piiranguid vaid kutsub kõiki sööma/ jooma. Kui nad ei tule täna, siis tulevad mõni teine kord, kasvõi viisakusest ja rõõmust, et nendega nii hästi suheldakse.

Halb PR valib, kellega suhtleb ja lahterdab kliente. Hea PR hoiab oma mainet hoolimata emotsionaalselt ja füüsiliselt raskest tööst ja saab hästi läbi nii turistide kui ka kohalikega.

Ameerikas raamatute müügikogemuse kõrval on eelnev uus pakkumine Eesti turule. Võtke raha kotiga selga julged ja tegusad, kes soovite üle saada suhtlemiskompleksidest ja tahate saada heaks müügimeheks! Tulge Tenerifele PR tööd tegema. Alustuseks elukoha otsingud, siis  tööläbirääkimised, siis 7 tundi lauspäikese, liivatormi, meeletu tuule või vihmaga püstijalu inimpsühholoogiat õppima.

Häid suhteid soovides
Katrin Aedma
========
Uus raamat: Mina ja Mehed

Huvitavaid artikleid