Mõtisklus 9.11.2015

Tänamine on ilus komme ja kunagi ei saa tänu liiga palju. Tänamine teeb tänaja meeldivamaks ja tema hinge suuremaks, tänamine teeb selle inimese, keda tänatakse, heldemaks ja soojemaks.
Selleks, et tänada ennast ja teisi, ei ole vaja oodata suursündmusi - ei jõule, ei lahkuminemisi, leppimisi ega matuseid. Tänama peaks kõige eest ja alati. Mitte keegi ei pea oma väärtuslikust elust minu peale hetkegi kulutama, kuid kui ta seda teeb, siis see on tänamist väärt. Ei ole olemas selliseid asju, mis ei ole tänu väärt või mis on tühi asi… Need kaks väljandit võiksid kõnekeeles teadlikult muudetud saada. Piisab vaid kenast vastusest: “võta heaks” ja juba väärtustame tehtut ka enese seisukohast.
Ka meie oleme tänamist väärt!
Tänamine ja tänutunne tõstavad meie vibratsiooni, teevad meie meele härdamaks ja emotsioonid pehmemaks. Kes oskab tänada, seda on lihtne aidata. Tänamatuid aga ei toetata…

Tänu saab väljendada igal moel - nii sooja naeratuse kui südamest tulevate sõnadega, nii õrna silituse kui kallistusega - igal oma tänamise viis. Tänatakse teene teene vastu, tänatakse sõnadega südamest südamesse.
Hommikul silmad avades saame tänada Loojat, et meil on taas uus päev antud, et meil on silmad, mis näevad, kõrvad, mis kuulevad, jalad ja käed, mis liiguvad ja süda, mis tuksub. Õhtul voodisse heites peaks me täname kõiki päeva eest ja enese ihuliikmeid selle eest, et nad terve päeva meid teeninud on…

Alati on, mille eest tänada nii ennast kui teisi…
Ma tänan Sind selle eest, et pühendasid hetkeks aega mõeldes koos minuga tänamisele!

Tänutundega Tänamise raamatu autor Katrin Aedma