15.08.2011

Kõndisin Tallinna vanalinnas ja ajasin asju. Pidin pöörama teisest tänavast, kuid miskipärast tõid jalad hoopis Harju tänavale ja lasin neil end kanda sinna, kuhu neile meeldib minna.

Nägin valget pooliku palli kujulist telki Harju mäe harjal ja jalutasin huviga lähemale. Telk oli püstitatud dalai-laama külaskäigu auks, selle ees müüdi kõikvõimalikke meeneid sh ka vimpleid Dalai Lama sügavamõtteliste mõtetega, millest lemmikuim ripub meil kodus seinal. Ostsime selle Goast Tiibeti turult ja see kuidagi sobib segadusega minu mõtetes pärast seda huvitavat suhtluskogemust Tallinna vanalinnas...

Siin on kirjas dalai-laama mõtteavaldus "Elu paradoks" eesti ja inlise keeles...

Tagasi Tallinna vanalinna...

Valge telk, telgi ees müüjad, telgi sees aga meisterdas neli tiibeti Namgyali kloostri munka värvilist liivamandalat. See oli Avalokitešvara ehk kaastunde kehastuse liivamandala. Värvitud liivapulber oli ühe vasest alt peeneks mineva pulga sees ja selle krobelist külge hõõruti õrnalt teise vasepulgaga, et vajalik kogus liiva joonisele voolaks. Fantastiline! Iga mees teadis täpselt, mida tegi.

Vaatasin ja imetlesin. Ja nagu tavaliselt, oli fotoaparaat jäänud koju laua peale... Nii väga oleks soovinud jäädvustada hetke sellest imelisest tööst, et näidata seda vanematele, lastele ja neile, kes soovivad näha.

Foto: Toomas Lugus

Jalutasin telgist välja ja võtsin suuna Raekoja platsi poole. Grupp välismaalasi tuli mäe pealt korralike fotokatega reipal sammul alla. Tervitasin, vabandasin, et tülitan, pöördusin inglise keeles ja küsisin viibates telgi poole, et kas nad on seal telgis juba käinud ja näinud liivamandalat. Äkki tegid pilti? Kui jah, siis ma väga paluks, et nad mulle ka paar fotot meilile saadaksid, sest unustasin oma fotokaamera koju. Selgus, et tegemist oli prantslastega st ei ole sugugi imestada, et keegi neist inglise keelt ei osanud... no mina oleks kenasti hakkama saanud ka norra või vene keeles, kuid prantsuse keelest mitte...

Püüdsin kehakeelega, kuid ei... tunne ütles, et nad pidasid mind mõneks kerjuseks või salalikuks müüjaks, kes midagi vaesele turistile pähe tahab määrida. Loobusin, soovisin head päeva. Sammusin edasi ja imelik tunne oli sees... no kas ma tõesti siis ei näinud piisavalt usaldusväärne välja, et oleks võinud vähemalt püüda aru saada, mida ma soovin? Korra mõtlesin Rein Weberile helistada ja paluda tal prantsuse keeles minu soovi selgitada, kuid kuna mobiil oli ennist just piiksuga laadimist nõudnud, otsustasin loobuda.

Käisin Kullassepa tänava lõpuni, viisin sinna remonti oma hõbedast käeketi ja jalutasin Harju tänavat mööda tagasi Vabaduse väljaku poole. Prantslased tulid taas vastu, vaatasid mind umbusklikult. Jalutasin naeratades mööda. Ehk kohtan veel kedagi, kes lähedal ja kellel on fotokaamera kaelas? Ja kohtasin. Tuli vastu perekond - naine, laps ja siis mees. Tervitasin, küsisin, kas räägivad inglise keeles. Naine näitas peaga mehe poole. Mees võttis kaitse asendi ja küsis, mida ma tahan. Ei, ta ei küsinud, et kas saab kuidagi aidata, kasulik olla. Oh ei. No eks ma siis jälle kordasin sama, viibates telgi poole, et kas nad on seal telgis juba käinud ja näinud liivamandalat. Äkki tegid pilti? Kui jah, siis ma väga paluks, et nad mulle ka paar fotot meilile saadaksid, sest unustasin oma fotokaamera koju. Mees raputas pead ja vaatas, et minema sai...

Appike, kas ma küsisin miljonit laenuks? Kas ma näen koll välja? Kui ma tavaliselt eriti atraktiivsete ja põnevate riiete ja ehetega end üle olen kuhjatud, siis täna oli mul ometi seljas imelihtne kleit ja sõrmes vaid 2 sõrmust. Ok, kaelas oli kunstniku põnev ehe, kuid mitte nii põnev, et peaks põgenema... Ok, mis seal ikka, küllap ei ole mul seda fotot siis vaja, lohutasin end ja kõndisin õnnelikult naeratades edasi telgi poole.

"Happiness is not something ready made. It comes from your own actions ehk siis

õnn ei ole midagi, mis on valmis tehtud. See tekib Sinu enese tegemistest!"
dalai-laama

Märkasin teisel pool teed veel üht fotokaga meest! Äkki siiski?! Astusin ligi, tervitasin. Pikk väljamaa mees umbes 16ne aastase pojaga. Oskas inglise keelt. Küsisin viibates telgi poole, et kas nad on seal telgis juba käinud ja näinud liivamandalat. Äkki tegid pilti? Kui jah, siis ma väga paluks, et nad mulle ka paar fotot meille saadaksid, sest unustasin oma fotokaamera koju.

Ei ole, vastati pahuralt ja jalutati minema. Issake, isegi ei küsitud, et mis seal täpselt toimub? Ei tuntud huvi ei kohalike elanike tegevuste ega suursündmuse vastu. Kas mina oleks samal viisil reageerinud? Küllap mitte. Kas oleks pidanud ise reageerima korraliku eestlasena, võimalikult vaikselt välismaalasest mööduma, pilk maas, mine tea, äkki küsib midagi...

"Be kind whenever possible. It is always possible ehk eesti keeles:

Ole hea, mil iganes võimalik. See on alati võimalik!"
dalai-laama

Kolm on kohtu seadus! Nüüd tekkis juba alla andmise asemele suhtlushasart. Nii, kas siis tõesti ei oska ma valida inimesi, kellega suhelda? Mida teisiti teha? Kuidas saavutada tulemus, mida mulle vaja on? Oi kui õudne on elada Maal oma liigikaaslastega, kes grupeeruvad, hoiavad oma grupi ligi ja jumal hoidku selle eest, kui keegi teine liigikaaslane kõnetab...

Naljakas, kurb ja hirmus.

Meenusid suhtlemisülesanded, mida Tallinna vanalinna tänavatel suhtlemiskoolituste raames osalejatele annan. Üks ülesande vorm juures. Palu midagi pildistada ja vaata, kuidas inimesed reageerivad. Hi, hi, hi... ja siis analüüsime ja teeme järeldusi iseenese käitumise kohta. Kindlasti saab põnev olema.

Nali naljaks, kuid telgi ees märkasin just telgist väljumas meest fotoaparaadiga. No nüüd äkki. Kõnetasin eesti keeles. Täppi. Mehe naiskaaslane vaatas tagasihoidlikult meeter maad eemal, kui ma oma palve esitasin. Äkki tegid pilti? Kui jah, siis ma väga paluks, et ka mulle paar fotot meilile saadaks, sest unustasin oma fotokaamera koju. Mees vastas veidi areldi, et ei tea, kas need pildid nii head on. Ütlesin, et head või mitte, kuid oluline hetk on jäädvustatud. Kurtsin, et palusin mõnel välismaalasel endale fotod saata, kuid need suhtusid minusse, kui hullu, kes tülitab. Tänasin ette ja ulatasin härrale infolehe oma kontaktidega. Tema võttis selle vastu, ei jooksnud eest ära ja juba samal õhtul potsatas minu meilipostkasti kolm imelist fotot - tiibetlased Eestimaal liivamandalaid nikerdamas. Kõik oluline on väga kenasti fotol.

Suur, suur tänu!

Huvitav kogemus, mis pani mõtlema...

See imeline mandala pühitakse peale selle valmimist kokku, et rõhutada üht olulisimat arusaama budismis - kõigel, millel on algus, on ka lõpp.

Nothing is permanent ehk miski ei ole püsiv!

dalai-laama

Dalai-laama juhised eluks

Dalai-laama Eesti visiit august 2011

Mandala kunstnik Margus Rump

Dalai-laama mõtteterad inglise keeles

Dalai-laama mõtteterad inglise keeles 2

Dalai-laama õpetused inglise keeles

Loe teisi artikleid siit: artiklid

A Precious Human Life

Every day, think as you wake up, today I am fortunate to have woken up, I am alive, I have a precious human life, I am not going to waste it, I am going to use all my energies to develop myself, to expand my heart out to others, to achieve enlightenment for the benefit of all beings, I am going to have kind thoughts towards others, I am not going to get angry or think badly about others, I am going to benefit others as much as I can.

H.H. the XIV Dalai Lama