Ikka ja jälle kuuleme, et armas koduloom on pereliikmeid vigastanud. Siit veel kaks näidet, mis aitavad mõista, et peremehed peavad olema hoolsad oma loomaga ja kes iganes loomaga suhtleb, peaks teadma looma psühholoogiat.
Näiteks peaks lapsevanemad selgitama lapsele, miks ei tohi koera eest kiljudes ära joosta, andes mõista koerale, et tegemist on saagiga, mis tuleb kindlasti kinni püüda. Looma jahiinstink on loomupärane, kuid pahasti, kui selle tagajärjel keegi kannatada saab.
Käed puruks? Kuidas?
Pures sõbra koer, keda kutsikast peale tunnen ja kellega pool suve olen koos veetnud, pühapäeval mõlemad käed ribadeks - sõna otseses mõttes (lihtsalt pööras ühel hetkel ära).
Praegu käin iga päev sidumas, õnneks on parem käsi veidi vähem katki ja paraneb, aga vasak on kehvake, õnneks kõik sõrmed
liiguvad... Homme lähen jälle kirurgi noa alla, võtavad haavad lahti ja puhastavad sügavalt.
Olen antibiootikumide peal ja joon liitrite viisi kõikvõimalikke raviteid.
Aga jube paha on olla...
Koer oli labrador, olin põlvili, pitsu lamas, pea mu süles (ja pitsu perenaine pitsu selja taga). Ühel hetkel läksid koera silmad verd täis ja nii see juhtuski. Lihtsalt. Veits enne seda mängis seesama 7. aastane koer minu lapselapsega, kes 7. aastane ja temaga ühevanuse sõbraga...
Eelmisel õhtul olin pererahva eest koera- ja lapsehoidja - pidsime muinastulede ööd.
Lihtsalt väga halb juhus oli - ja minu jaoks moraal kah - olgu koer nii taltsas, hästi koolitet ja sõbralik kui tahes, alati peab olema ettevaatlik. Seda just minu enda saksa lambakoera silmas pidades.
===
See jutt tõi meelde meie pere juhtumi, kus naabri kolli, kes oli kogu aeg Johannaga (tol hetkel 5-aastane) sõber olnud nii oma õues, kui meie õues liikudes, korraga meie maja trepi juures lapsele hammastega näkku kinni hüppas, lapse enda alla surus ja enam mulle "oma verist saaki" kätte anda ei tahtnud. Koera silmad põlesid peas ja ta tundus mulle jahikirest pimestatud metsiku kiskjana. Ma pidin jõuga koera käest
oma last ära rebima ja see oli hirmus mälestus. Näohaavast jookseb alati palju verd ning esimese hooga ei saanudki aru, kui suur oli haav ja kas silmad lapsele pähe jäid, sest nägu ja riided olid verd täis.
Õnneks koer mind ei purenud ja Johanna silma all olev sügav haav paranes mõne kuuga. Oleks see juhtunud naabri õues, oleks situatsiooni põhjendanud koera kodukaitsmise instinktiga, kuid see toimus meie õues ja rahulikus miljöös. Siis ajasime selle n.ö. selle süüks, et koer oli segavereline ja mingi hundikoera jahiinstinkt lõi välja. Juhtumi järeldus oli aga sama, mis sinu saadetud lool - olgu koer nii taltsas, hästi koolitet ja sõbralik kui tahes, alati peab olema ettevaatlik.
Koer hammustas
Koer hammustas väikelast näost
|