Eesti ja inglise keele tüpograafilised erinevused

Allikas: Trinoloogialeht

Sai üksjagu uuritud mitmekeelsete lehtede loomise probleeme ning otsustasin kirja panna mõningad põhilised erinevused eesti ja inglise keele vahel. Suureks abiks oli inglise keele koha pealt oli Wikipedia ning eesti keele osas Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas.

Antud kirjutis keskendub peamiselt aspektidele, mis on olulised veebis, mistõttu pööratakse üksjagu tähelepanu korrektsete kirjavahemärkide kasutamisele. Kirjapandu ei pretendeeri kaugeltki absoluutsele korrektsusele ega ka suurele põhjalikkusele – kõik, kes soovivad antud teemat põhjalikumalt uurida peaksid kindlasti uurima ka viidatud allikaid.

Arvude esitamine

Eesti keeles kasutatakse murdosa eraldajana koma, inglise keeles punkti. Viie- ja rohkemakohaliste arvude kirjutamisel kasutatakse reeglina kolmekaupa rühmitamist, kusjuures eesti keeles kasutatakse eraldajana tühikut, inglise keeles aga koma.

π ≈
3,1415 (eesti keeles)
3.1415 (inglise keeles)

c =
299 792 458 m/s (eesti keeles)
299,792,458 m/s (inglise keeles)

Inglise keeles paigutatakse arvu ette mõnikord numbrimärk „#“. Näiteks „#12“ (loe: „number 12“). Eestikeelne vaste oleks „nr 12“ (mõnikord kasutatakse ka venepärast „No“, mis on aga väär).

Aja esitamine

Kuupäevade esitamisel tekib enim probleeme, kui daatum kirjutatakse kujul „05.06.2005“ – sellisel puhul pole võimalik aru saada, kas on mõeldud 5. juunit või hoopis 6. maid. Eestis ja enamikes teistes maades kirjutatakse kuupäev reeglina järjekorras DD.MM.YYYY, kuid Ameerika Ühendriikides on selgelt levinum järjekord MM.DD.YYYY.

Segaduste vältimiseks tuleks kasutada kas rahvusvahelist ISO formaati YYYY-MM-DD või siis kuu nimi kas lühendatult või pikalt välja kirjutada. Esimese variandi puuduseks on, et sellist vaid numbritega kirjutatud kuupäeva on inimesel ebamugav lugeda. Teise variandi puuduseks on, et kõik lehekülje külastajad ei pruugi mõista (piisavalt palju) keelt, milles kuu nimi on kirja pandud.

Isiklikult leian, et parim lahendus oleks kompromiss, kus veebilehele on kirjutatud kuupäev koos kuu nimetusega, kuid kuupäeva sisaldavale HTML-i elemendile on lisatud ka atribuut title, mis sisaldab ISO formaadis kuupäeva.

Järgnev tabel loob ülevaate peamistest erinevustest eesti ja inglise keele vahel kuupäevade ja kellaaegade esitamisel. Rohkem infot antud teema kohta võib leida Wikipedia leheküljelt Calendar date.

Aja esitamisel tuleb kindlasti silmas pidada ka seda, kas kasutatakse lokaalset (Eesti ajavööndi tähiseks on EET) või universaalset aega (UTC). Suveaeg on Eestis UTC-st 3 tundi ees (UTC+0300), talveaeg 2 tundi (UTC+0200).

Jutumärgid

Jutumärkide kasutamine erinevates keeltes ja meediates on on tihti üpris erinev. Eesti keeles on traditsiooniliselt nii trükis kui käsikirjas olnud kasutusel saksa keeles kasutatavad alumised ja ülemised jutumärgid. Trükis on levinud ka vene/prantsuse päritolu nurksulgude laadsed jutumärgid. Seoses interneti pealetungiga on levima hakanud ka ameerikapärane jutumärkide stiil, millele tõenäoliselt on kaasa aidanud see, et ASCII kooditabelis puuduvad sümbolid jutumärkide jaoks ning nende asemel kasutatakse hoopis tollimärki „"“.

Eesti keele puhul oleks seega soovitav kasutada järgmisi jutumärke just sellises eelistamise järjekorras:

• „ ... “ (saksapärased jutumärgid; „ “ või „ ”)
• « ... » (vene ja prantsuse keele stiilis jutumärgid; « » või « »)
• “ ... ” (ameerikapärased jutumärgid; “ ” või “ ”)
• " ... " (trükimasina kirjutusmasina stiilis jutumärgid)

Jutumärkide kasutamisel inglise keeles tuleb vahet teha ameerika inglise keelel ning briti inglise keelel.

Põhiline erinevus seisneb selles, et britid kasutavad otsekõne puhul ühekordseid jutumärke, ameeriklased aga kahekordseid:

‘Good morning, Dave,’ said HAL. (British)

“Good morning, Dave,” said HAL. (American)

Teine vähemoluline erinevus on see, et ameerika inglise keeles paigutatakse kirjavahemärgid alati jutumärkide sisse isegi kui need pole osa tsitaadist või otsekõnest. Briti inglise keeles on aga võimalikud mitmesugused kombinatsioonid kirjavahemärkidega enne ja pärast jutumärke.

Someone shouted ‘Shut up!’. (British)

Someone shouted “Shut up!” (American)

Juhul kui otsekõne otsekõne sees, siis kasutatakse sisemise kõne jaoks teistsuguseid jutumärke. Eesti keeles seevastu kasutatakse alati vaid ühesuguseid jutumärke.

‘HAL said, “Good morning, Dave”,’ said Frank. (British)

“HAL said, ‘Good morning, Dave’,” said Frank. (American)

„HAL ütles, „Tere hommikust, Dave“,“ ütles Frank. (Eesti)

Kui otsekõne või tsitaat on mitme lõigu pikkune siis erinevalt eesti keelest, kus jutumärgid pannakse vaid teksti algusesse ja lõppu, inglise keeles märgitakse iga lõigu algusesse alustavad jutumärgid.

Jack said, “Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Aenean libero est, interdum volutpat, aliquet et, mattis non, dolor. Pellentesque vel massa. Nullam semper felis et velit. Vestibulum lacus.

“Phasellus fermentum egestas mauris. Cras laoreet ultrices diam. Aenean semper. Fusce pharetra. Nam vel mi in lorem dictum ultricies. Morbi nulla erat, egestas ac, vestibulum ac, posuere blandit, odio. Praesent vel nisl id sapien placerat interdum.

“Morbi ut nibh vel ligula venenatis pharetra. Nam ac tellus. Nam a ligula. Sed arcu leo, vehicula eget, congue eget, tempus a, ipsum. Aliquam ultrices. Etiam nec lectus. Ut eu enim quis diam pellentesque molestie.”

Märkimist väärib ka asjaolu, et inglise keeles ei kasutata otsekõne ees kunagi koolonit nagu seda tehakse eesti keeles.

Kui eesti keeles kirjutatakse raamatute ja muude teoste pealkirjad reeglina jutumärkides, siis inglise keeles kasutatakse jutumärke peamiselt viitamisel raamatupeatükkidele, ajaleheartiklitele või luuletustele, samas kui suuremate teoste endi nimed kirjutatakse kaldkirjas.

The first chapter of The Fellowship of the Ring is “A Long-expected Party”. (English)

Esimene peatükk raamatus „Sõrmuse vennaskond“ on „Kauaoodatud pidu“. (Eesti)

Hulganisti infot jutumärkide kasutamise kohta erinevates keeltes annab Wikipedia artikkel Quotation mark.

Ülakoma

Ülakoma võib võtta kui parempoolset ühekordset jutumärki, kuid seda kasutatakse siiski hoopis teisel eesmärgil kui jutumärke. Eesti keeles on ülakomale suhteliselt vähe rakendust, ent inglise keeles figureerib ta olulisel kohal.

Kuna arvutiklaviatuuril puudub tüpograafiliselt korrektne ülakoma, siis on laialt levinud nn trükimasina kirjutusmasina stiilis ülakoma kasutamine. Korrektses tekstis tuleks siiski eelistada tüpograafilist ülakoma.

• ( ’ ) Ülakoma ehk parempoolne ühekordne jutumärk; ’
• ( ' ) trükimasina kirjutusmasina stiilis ülakoma;

Ülakoma kohta Wikipedias.

Mõttekriips

Eesti ja inglise keeles kasutatakse mõttekriipsu tähenduses nii enn-kriipsu „–“ kui emm-kriipsu „—“. (Nimetatud nõndaviisi selle järgi, et enn-kriipsu pikkus oli algselt tähe „n“ pikkune ja emm-kriips tähe „m“ pikkune.)

Enn-kriips „–“ (– või –) on traditsiooniliselt kasutusel algus–lõpp tüüpi konstruktsioonides. Tihtipeale kasutatakse enn-kriipsu ka mõttekriipsu tähenduses – sellisel juhul ümbritsetakse kriips tühikutega.

Emm-kriips „—“ (— või —) on kasutuses mõttekriipsuna—nagu näiteks siin—erinevalt enn-kriipsust seda aga tühikutega ei ümbritseta.

Emm-kriipsu kasutamine on rohkem levinud inglisekeelses kirjanduses, eesti keeles on levinum enn-kriips.

Mõttekriipsu tähenduses leiab kasutamist ka sidekriips/miinusmärk „-“, mis on kergesti kätte saadav arvuti klaviatuurilt. Selle sümboli tarvitamist mõttekriipsuna tuleks siiski võimaluse korral vältida.

Igasuguste kriipsude kohta Wikipedias.