Mina otsustan, kas tapan või ei ehk kas ta elu jätkub või on see tema viimane päev, viimane tund, viimane minut ja viimane sekund sisse hingata minu WC lõhna ja vudida mööda selle põrandat. Ja nii iga päev. Otsus otsuse järel...

Ma isun WC potil ja vaatlen kuidas majasoomukas mööda vanni äärt põranda peal sibab, liigub natuke edasi, siis natuke tagasi, siis peatub. Ma ei tea, mida ta teeb. Otsib süüa või ei tea, kus on uks, et välja minna? Kas ta üldse teab, kus on tema kodutee? Kas tal on kodus lapsed ootamas? Kus ta elab? Vaatan ja mõtlen, et vannituba ei ole koht keldrikakandite jaoks, seega on mul vaja otsustada, kas tapan ta, püüan kinni ja lasen õues lahti või vaatan kõrvale ja unustan tema olemasolu.

Sammujagu kaugemal on kaks sipelgat asjatamas. Tenerifel on sooja kliima tõttu neil aastaringselt tegevust. Ma ei tea täpselt, millist, sest ei saa endagi hingeelust aru. Täna on neil hea päev, sest mul on hea tuju. Pööran teadlikult pilgu mujale, muigan, tõmban vett, pesen käed, kustutan tule ja lahkun satikate paradiisist jättes nad oma elu elama…

Kirjutasin selle mõtiskluse 11.o1.2oo9 kell 23:o4 vetsust tulles…

Artiklid

***

Kui artikkel meeldis ja tahad lisa lugeda, siis igasuguseid huvitavaid nõuandeid leiab järgnevatest raamatutest.

Huvitavad ja arendavad raamatud!