Eilne päev oli kohutav. Ütesin arstile, et oleks ma seda teadnud, et mul tuleb selline asi üle elada, ei oleks ma mitte enese piinamise protsessi eelkõige uudishimust teinud.

Nii, kui tabletid sisse võtsin ja 10 minutit möödas, hakkas trall pihta.

Kella viie paiku enam vastu ei pidanud. Vicky helistas artsile ja küsis nõu, mis teha. Üheski asendis ei olnud hea, oksendasin ja istusiin potil, kõht valutas pidevalt, üleüldine nõrkus ja külm, oi kui külm.

Muuseas oligi külm. Õhtul tuli Kristina Vicky juurde massaazi ja oli päri soojalt riides, täna hommikul olin taas mõmmibeebi riietes - soojades valgetes dressides ja mõtlesin, et oleks ometi neljapäevaks tavapärane kuumus tagasi, sest Tallinnast tuleb esimene otselend ja inimesed tahavad ju sooja.

Arst ütles, et kui ma tõesti ei kannata, jätku ma vee lonksutamine ära. Jätsin ja peale 10. minutit sain esimest korda peale tablette pikali leida asendi, kus enam vähem valu ei tundnud. Kõik algas taas, kui õhtul sooja soolast riisivett lonksasin. No kas tõesti ei võiks inimlikum see mürkide väljutamine olla!

Täna läksin arsti juurde taas tühja kõhuga. Pulss oli korras, doshad tasakaalus, kõik, mis oli mu tervisekontrolli lehel, on unustatud - maks ja sapp puhtad.

Tore asi on see, et minu haige parem käsi, mis oli arvutiga tööst nõrk, nõder ja valutas, ei valuta enam. Ka turi mitte. Arst naeris, et 1 päev kannatust annab aasta aega rõõmsat ja tervet elu. Tegelt on see tõsi ja täiesti usun. Nüüd taas see seis, et minust enesest sõltub, kui kaua tervis korras on.

Õpin sööma. Mis maitseb, seda veel ei tohi süüa. Kaks päeva imenduvad kõik ained, mis sisse söön, kiiresti, kiiresti ja peab väga ettevaatlik olema. Keetsin kaerahelbe löga, no ei suuda süüa, kuigi kaerahelvestel raha maitse juures 30 eesti krooni kilo. Riisist ei taha ma midagi teada.

Ostsime hommikul arbuusi. Valge ja vastik. Viskasime ära. Ei soovita osta väikseid arbuuse ja kindlasti tuleks arbuus lasta enda nina all poleks lõigata, sest koju jõudes võib muidu väga pettuda. Hooajal Eestis tee ääres müüdavad arbuusid on kordades paremad!

Täna teen kartulipudru ja kotletti. Vicky tõi nägu krimpsutades sea ja veise hakkliha. Indialased ju seda ei söö ja neile ei mahu pähe, et keegi võiks üldse püha looma süüa, kuid õhtul tulevad Andrus ja Jaan õhusöögile ja otsustasin teha eestimaist toitu :) Ise ma seda süüa ei tohi veel. Kuskil kolmandal päeval võin hakata kala sööma. Veel täna on õrn kõhuvalu ja tunne, et tahaks midagi, kuid mida ei tea ja kui söön, siis ei ole pärast hea.

Homme olen taas inimene :)

Goa blogi

Panchakarma päev 1

Panchakarma päev 2

Panchakarma päev 3

Panchakarma päev 4

Panchakarma päev 5

Panchakarma päev 6

Panchakarma päev 7