Appi, kõik lõhnad ajavad öökima!

Eile oli teine öö, kus magasin tekiga. Ka Vicky. Kuid minul olid lisaks seljas valged paksust materjalist dressid ja jalas Heli-Aime poolt kootud ja suvest talvesse tagasi minnes mulle kingitud ilusad valged villased pitsilised sokid.

Helistasin 100 ehk siis politseisse, sest peale kella 23.00 peaks olema detsibillid maas ja öörahu. Poiss võttis mu kaebuse vastu ja lubas Calangute politseile edastada. Ja oh seda ime. Möödus umbes 10 minutit ja poiss helistab tagasi. Teatab, et teade edastatud ja avaldab arvamust, et tema vist mind ikka tunneb, et mina olevat see suure punase motikaba Katrin. No ütlen, et tänan teatamast ja ma ei ole see suure punase motikaga Katrin. Tema ei jäta jonni. Mul ikka selline hääl ja ma olen sama Katrin, kuid lihtsalt ei taha temaga rääkida. Soovisin head und, katkestasin kõne, salvestasin numbri nimega loll politsei ja panin telefoni tummaks. Ei kommentaari. Nüüd ei saa siis isegi politseisse helistada ilma, et külge kleepima ei hakataks. Miski ameti eetika võiks ju ka siin maal olla...

10.30 arst. Õlimassaaz, nagu ikka pealaest jalatallani, kuid ainult üks masseerija. Midagi oleks nagu täiesti valesti. Isegi raha kokkuhoiu mõttes ei võta ühe tegijaga massaazi enam! Õli lõhn on vastik. Keha on hell. Aurukapis higistan vähe. Enesetunne super, olen nii õhukeseks kulunud.

Rõõmu on väheseks ajaks. Arst ütleb, et täna unusta kõik kohtumised ära ja mine kohe koju pesema, siis võtad sisse kolm ümmargust tabletti, lased pool tundi mõjuda ja iga 5 minuti tagant kuni kaheksani õhtul lonksad lonksu toasooja vett.

Täna on siis kõhuvalu, oksendamise, kõhukrampide ja potil istumise päev.

Kell kaheksa peaksin jooma lonkshaaval suure klaasi kuuma riisikeedu vett, kuid umbes tunni jooksul alles selle lõpetama. Kui vesi jahtub, tuleb uuesti soojaks ajada. Siis magama ja hommikul on kõik hästi. Kell 10.00 arst, et siis ette näidata fekaalivaatlus päevik, milles kolm tulpa:

1. mitmes potil käimine on, 2. mis kell WCs käisin ja 3. väljaheite detaine kirjeldus. Ah see on see, millest mulle sõbranna Ave rääkis, kui oma vikeraarevärvi fekaale pidi pancakarmas kirjeldama.

Vicky sööb laua ääres isukalt. Mis tal viga. Ta ju suures osas Vata, kes sööb palju ja kosub harva.

Ei tea, kuidas õhtul laste ja emme, issiga skypen. Nii paha juba.

Kolm tabletti sees. Käisin öökimas. Seest kõik põleb. Loodan, et elan tänase päeva üle ja olen homme palju toredam ja parem inimene ;)

Goa blogi

Panchakarma päev 1

Panchakarma päev 2

Panchakarma päev 3

Panchakarma päev 4

Panchakarma päev 5

Panchakarma päev 6

Panchakarma päev 7