Autor: Katrin Aedma ja kuupäev: naistepäev 2012

Palju õnne meile naised - kõik üle ja alatöötavad, kõik need, kes on mõõdukad :)

Nüüd, kus mul juba kael kõver, otsustasin ka mina enda töövõtted arvutil üle vaadata. Olen ju paadunud arvutifänn ja oleks  siis, et mängiks, loeks lehti jm või kommenteeriks - oi, ei. Teen aina tööd - kas siis koolituspakkumisi, koolitusmaterjale või muudkui loon... kirjutan raamatuid jms.

Niisiis vaatasin, et ega lapsi ka arvutist eemale ei saa. Ainus, mis nende jaoks teha saan, on vaadata, et neil oleks õiged töövahendid ja et nad neid õigesti kasutaksid.

Kuna ise töötan viimased 7 aastat ainult sülearvutiga, siis otsustasin osta lisa klaviatuuri, hiiri on mul kui hiirepesas... "õpin" ka neid uuesti kasutama ja vahetan aeg-ajalt kätt.

Palusin Jõgeva Jüril endale meisterdada sülearvuti statiivi (aluse või hoidja... kuidas kellelegi meeldib kutsuda). Alust saab vaadata ja suuremaid koguseid tellida siin: Sülearvuti alus jm huvitavat.

Kui aga silmadele mõtelda, siis ehk oleks vaja ka uut ja suuremat ekraani?!

Vahemärkus 3 kuud hiljem - fantastika! Õige tööasend on end ära tasunud. Selja ülaosa ja kael ei valuta enam! Sülearvuti alusest on palju kasu. Kuhu iganes lähen enam kui kolmeks päevaks, võtan aluse kaasa! Pikemal komandeeringul võtan kaasa ka hiire ja klaviatuuri! 

Välja näeb õige sülearvuti lauapealne komlpekt ilma hiireta või siis hiirega, mis juba klaviatuurile sisse ehitatud, selliselt nagu järgneval pildil.

Igasugu toredaid selgitavaid pilte nii õige istumisasendi kui ka näiteks hiire kasutuse kohta võiks vaadata googeli otsingust ja piisab, kui klikid siia: arvutiga töötamise ergonoomika.

Ülevaatlik tore artikkel on ka siin: Vaata, kuidas sa peakisd oma töölaua taga istuma. Vaidluse all on selles artiklis soovitatud 90 kraadine istumisenurk, mis ka minu arust ei ole päris õige, kuid selle tunnetab igaüks ise ära.  

Kaasaegse ergonoomika alused

Kui nüüd natuke enam end sel teemal harida, et kuidas see ergonoomiline arvutikasutus ikka käib, siis tasuks lugeda näiteks Ülo Kristjuhani  raamatust võetud tekstijupikest teemal kaasaegse ergonoomika alused.

Arvutitöö

Nüüdisajal kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50-60%) töökohtadel ning ka kodus. Seoses sellega on tekkinud palju uusi probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi-liikumisaparaadi ja silmahaiguste arv. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Palju kirjandust on internetis.

Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti pointerit ebamugav liigutada.

Tööasend

Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev isteasend ning lihasegruppide ja liigeste staatiline pinge. Seetõttu on sellisel tööl levinud tugi-liikumisaparaadi haigused (nt radikuliit). Järelikult on staatilisi koormusi vaja töökohal maksimaalselt vähendada ja ühtlustada need eri kehapiirkondade vahel.
· Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi.
· Kui telefoni kasutatakse sageli (palju kordi tunnis), peab ta olema lähedal (kuni 50 cm), kui harva (mõni kord päevas), siis kaugel (üle 1 m).
· Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi.
· Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele.
· Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule.
· Töötajale peaks andma ka selliseid ülesandeid, mis nõuavad käimist ja kehaasendi muutmist. Vahetevahel on kasulik ennast sirutada ja jalutada.
· Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreþiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi.
· Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus.

Silmade väsimine

Tähtis on kujutuse kvaliteet ekraanil. Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Vahel pilt väreleb. Seda võib põhjustada nii arvuti kui ka abiseadmed, millest lähtuvad magnetväljad (printer).

Vigade arv ekraanilt lugedes on kuni 30% suurem ja lugemise kiirus samavõrra väiksem kui paberilt lugedes. Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti.
· Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal.
· Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad.
· Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%.
· Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m.
· Optimaalne kontrast on umbes 10:1.
· Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4.
· Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
· Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega.
· Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks.
· Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda.
· Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu.

Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama,
· et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda,
· mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga.

Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel.

Elektri- ja magnetväljad
Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10-30 kV pingest elektronkiiretoru sees, ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normidele.

Klahvistik ja hiir
Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o.

Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis.

Käsitledes arvutiga tööl keskkonnatingimusi, peab märkima, et on vahe, kas kasutada arvutit lühikest aega või töötada arvutiga tööpäev läbi. Juhukasutajad pole nii tundlikud mikrokliima kõrvalekallete (soojuskiirgus, tõmbetuul) suhtes.

Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme. On kasutusel termin tarkvaraergonoomika.

Tarkvaraergonoomika
Paljudel juhtudel tuleb arvutispetsialistil tegeleda tarkvara probleemidega, sisuliselt kognitiivse ja makroergonoomikaga. Sel juhul on uuring suunatud arvutisüsteemi kasulikkuse suurendamisele, kättesaadavusele, kasutatavusele, suutlikkusele, ohutusele.
· Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga.
· Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav.
· Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust.
· Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus.

Käesoleval ajal ei ole arvutikasutaja enamasti arvutispetsialist ega insener. Seetõttu peavad süsteemid olema kergesti õpitavad. Kuna kasutajad võivad olla mees- ja naissoost, eri vanusega, kultuuritaustaga ja kogemustega, peab arvutit saama kasutada paindlikult. Lõpuks, kuna kasutajad võivad töötada erinevates majandussektorites ja teha mitmesugust tööd, peab sellega maksimaalselt arvestama.

Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi.