prev
next

Sul on esinemishirm? Tahad abi? Vaata siia: Avalik esinemine hirmuhigita!

Mina ja Mehed 2 netimüügis soodsamalt!

"Mina ja Mehed" uudne ja trendikas TV Ringvaate edetabelis ;)

Kolumbias ei ole inimesed aja orjad

Trüki Saada link

Bookmark and Share

Autor: Katrin Aedma
VK ajakirjanik, koolitaja
Fotod: erakogu

Siiri Liiva on 25. aastane eesti naine, kes töötab veebruari lõpust juuli lõpuni 2009 aastal Kolumbias Proyecto Alma de Niño lastekodus vabatahtlikuna.

Mida Sa arvad maast, kus oled?

Kolumbia on riik, mis on täis vastuolusid. Ühe ülemaailmse teadusliku uurimuse kohaselt olla kolumblased maailma õnnelikumad inimesed. Ehk aitab sellele kaasa ka fakt, et Kolumbia on klimaatiliselt hea asukohaga riik, kus praktiliselt aasta läbi on ilm ühtlane, muutumatu ja valdavas osas päikesepaisteline ning soe.

Samas on paradoksaalne, et Kolumbia on ka riik, mille 45-miljonilises rahvaarvu juures on palju vaesust, sotsiaalseid probleeme, palju raha nõudvaid siseriiklikke konflikte,  võitlus sissidega, sagedased inimröövid ning ülemaailmse kurikuulsuse saavutanud narkokaubandus.

Kõike seda on Kolumbia. Kuid lisaks sellele on selles riigis niivõrd palju muud, mida tegelikult ei teata ja mis ei suuda mind selle suhtes ükskõikseks jätta. Esimese kahe kuuga olen ma hakanud seda riiki armastama.

Mis Sulle Kolumbias kõige enam meeldib?
Ma armastan siinsete inimeste lihtsust ja rõõmsameelsust ning oskust võtta elu lihtsalt ja vabalt. Ma armastan viisi, kuidas nad omavahel ja Sinuga suhtlevad – mulle meeldib see, kuidas siinne hispaania keel on üles ehitatud ning kuidas inimesed oskavad komplimente teha.
cimg0026.jpg
Mulle meeldib selle riigi mitmekesisus. Kolumbia on nende maailma riikide esirinnas, kus on kõige suurem arv taime- ja loomaliike. Ma armastan selle riigi loodust ja riiki läbivaid Andide mäeahelikke. Ma jumaldan selle riigi muusikat – olgu see siis reggaeton, bachata, ranchero, salsa, merengue või vallenato. Ma tunnen, et see on justkui minu muusika – see ei ole nii kiire ja närviline nagu näiteks Euroopa popmuusika, samuti on igal muusikaliigil oma tantsusammud. Elus esimest korda tunnen, et ma isegi oskan tantsida :)

Riigi 32 departemangu on kõik väga erineva ilmega – nad on justkui USA osariigid – kõigil on oma pealinn, nende elanikel omad nimetused (näiteks Kolumbia pealinna elanikud on rolo˙d, Antioquia departemangu ja Medellini elanikud paisa˙d ning rannikupiirkondade elanikud costeña˙d). Mulle meeldib siinsete puuviljade rohkus ning fakt, et toidud tehakse otse toorainest.

Kõik need asjad meeldivad mulle Kolumbia juures. Samas ei vaidle ma vastu, et siin on asju, mis mulle ei meeldi.

Mis Sulle Kolumbias kõige vähem meeldib?

Mulle ei meeldi see, et mind vaadatakse kui rikast lääne inimest, mistõttu ei tea ma kunagi, miks minuga soovitakse suhelda – kas sellepärast, et ma olen tore või sellepärast, et nende arvates on mul raha.

Nagu ka ei meeldi mulle turvalisuse teema – kohati võimendavad kohalikud ise guerilla˙de ja secuestrado˙d tegevust üle. Samas aga ei saa Sa end kuskil turvaliselt tunda, kartuses, et Sult võidakse midagi ära varastada, vms. Kuigi ma tunnistan, et mõlemast neist kahest kujutlusest tuleb kiiresti üle saada, muidu ei saa Sa nautida siinolekut.

Alguses ei meeldinud mulle see, et aeg kui selline ei oma siin mingit tähendust – kokkulepitud kohtumised leiavad aset paari päeva, nädala võib-olla kuu pärast. Samas on minu jaoks siinolek hea õppetund sellest, et tuleb õppida hindama aega ja seda, kuidas Sa seda kasutada. Eestis ja ma usun, et ka ülejäänud Euroopas, on inimesed aja orjad. Siin nad seda ei ole.

Mulle ei meeldi selles riigis see, et kui Sa oled vaesest perest pärit, siis suure tõenäosusega jääd Sa isegi vaesustsüklisse ning väga vähestel on võimalik sellest välja murda. Mulle ei meeldi siinsete inimeste kohatine rumalus või uskumine asjadesse, mis on kas võimatud või rumalad.

Raha on siinsetele inimestele jumala eest, kuigi enamus neist on katoliiklased. Inimesed siin on ka võrdlemisi ebausklikud ning usuvad näiteks bruja˙desse (nõidadesse) ning vaimudesse.

Ütlesid, et vihm on Euroopa vabatahtlikele jaoks õnnistus. Kuidas kohalikku kliimat kirjeldaksid?
Kui peatud ilmal, siis on kolumblastel selle kohta ütelus, et kunagi terve aasta jooksul ei ole ilm nii muutlik kui see võib olla ühe päeva jooksul. Ja hämmastav on ka see, et kõigest 15. minuti bussisõidu kaugusel võib kliima olla hoopis teistsugune. Mida kõrgemal mägedes mingi koht asub, seda külmem selle keskmine temperatuur on. Näiteks Kolumbia pealinn on tuntud oma jaheduse tõttu, kuna asub kuskil 2600. meetri kõrgusel merepinnast – keskmine temperatuur meie sealoleku ajal (veebruaris) oli 10-15 kraadi ning öösel näiteks magasin mina küttekehade majades puudumise tõttu 7 teki all.

Sellest 60. km lõunas asuv Mesitas del Colegio väikelinn asub aga kuskil 1500. km kõrgusel merepinnast ning keskmine temperatuur siin on kuskil 20-25 kraadi, mis võrdub Eesti suvega, ainult selle vahega, et neil on selline temperatuur aasta läbi. Samas aga ei või Sa kunagi teada, millal päikesepaiste asendub pooleks kuni 2-3.-ks tunniks tugeva vihmasajuga, mis üldist temperatuuri maha jahutab ning Euroopa vabatahtlikele kerge õnnistuse eest on. Sageli sajab siin öösiti ning kuna me majal on ühekordne plekkkatus, mis asub minu narist kuskil meeter kõrgemal, siis võib tugev vihmasadu hoida Sind tundideks lärmi tõttu ärkvel või sundida oma korterikaaslastega suhtlema väga valjult.

Kolumbia esimene poistemaja avati 2000. aastal Mesitas del Colegio˙s ja tänaseks on selles kuskil 60-70 poissi vanuses 5-19. Kuidas kirjeldaksid Alma de Nino lastekodu?
Esmamulje, mis mina Proyecto Alma de Niño (edaspidi P.A.N) lastekodust sain, oli totaalne kaos. 24. veebruaril, kui me saabusime Mesitas del Colegio väikelinna, kus P.A.N-i kaks esimest lastekodu asuvad, tervitas poistemaja La Finca meid just selliselt – poisid jooksid minu jaoks täiesti kaootiliselt ringi, ma ei saanud aru siinsete kasvatajate (educator˙id) ülesandest, kuivõrd nad ei viinud läbi mingit organiseeritud tegevust poiste jaoks, vaid aeg-ajalt ärkasid teleka vaatamisest ning hüüdsid midagi poistele.

Võrdlemisi suures ja avaras aias jooksid koos nelja koeraga vabalt ringi kitsed. La Finca söögisaal oli koht, mis tekitas minus esimese korraliku kultuurišoki – söövad lapsed, ringi lendavad kärbsed, kuskil keset põrandat lamasklevad koerad, toidujäätmed laudadel, toolidel ja põrandal ning toit, mis tundub esmapilgul toiduks kõlbmatu ning ajab iiveldama.

Ja tol korral oli meil tõesti arvatavasti kõige hullem toit, mida Sa võid Kolumbias saada – lehma siseelundite supp, mis mitte oskuslikult tehtud, on tõsiselt jube asi.

Kuidas kirjeldaksid kohalikku korda või korratust, mis lastekodus valitseb?

Fakt, et poistel pole distsipliini, on tegelikult kahe otsaga asi. Ühelt poolt on see küll nende kasvatajate viga, kuna enamus neist tõesti on laisad, ei viitsi oma paberimajandusega tegeleda ega poistele organiseeritud tegevusi korraldada, teisalt poolt aga on väga selged piirid seatud selles suhtes, mida nad võivad teha, mida mitte. Nad vastutavad ise oma pesu pesemise, isikliku hügieeni, riiete eest.

Nad aitavad kaasa kõigis lastekodu töödes – olgu see siis põrandate pesu, koristamine, värvimine, parandustööd, köögis abiks olemine, vms.
Kõige hämmastav selle juures on see, et praktiliselt mitte kordagi ei ole ma kuulnud seda, et keegi ei teeks seda, mida tal on palutud teha.
Kui nad teevad pahandust, siis saavad nad karistada – loomulikult mitte füüsiliselt, vaid teatud õiguste ära võtmise kaudu. Ja mingi ime läbi on minu jaoks esmalt totaalse kaosena tundunud olukord muutunud organiseerunud kaoseks.

Olukord, mis esmalt tundub kaosena ja distsipliini puudumisena, on minu silmis omandanud mitteformaalne õppe nime, mida nad ise kunagi arvatavasti sellena ei identifitseeriks. Siin lastakse lastel õppida läbi tegemise ning see ei ole maailma lõpp, kui see, kuidas nad teevad, ei ole ideaalne. Oluline on see, et nad tegutsevad ja arenevad läbi selle.

Mida uut ja huvitavat oled Kolumbias veel teada saanud, õppinud?
Kui rääkida igapäevatoimingutest, mis on erinevad Eestist, siis kahtlemata on paljud toiduained ja söögid sellised, millest ma pole varem kuulnudki. Siin on terve rida puuvilju, mis on väga maitsvad ja mida ka kõige paremini varustatud poodides Euroopas ei ole võimalik osta ja neile puudub ka vaste euroopa keeltes (lulo, guruja, borojo, tamarindo, guajabana, araza). Väga tavalised on siin värskelt pressitud mahlad ka vee või piima baasil – selliseid töödeldud mahlasid, mida meie Eestis poest ostame, siin praktiliselt ei tunta.

Näiteks eksisteerib siin 3 liiki banaane – ühed on need, mida meie sööme Eestis, teised on suured kollased banaanid (kutsutakse platano˙ks) ning seda praetakse ning kolmandad on rohelised banaanid (toored platano˙d), millest tehakse patacone (puruks tambitud banaan, mida praetakse). Praetud platano on üks mu lemmiktoitudest siin.

Siin on terve rida pagaritooteid, mida Euroopas ei eksisteeri. Näiteks väga tavaline hommikusöök – maisipannkoogid arepa˙d, ühed lausa suurepärased suus sulavad kohupiima-juustupontšikute sarnased almojabana˙d ja liha- või muu täidisega pirukad empanada˙d. Juust on siin erinev kui Eestis. Paljusid asju tehakse otse toorainest, vähe on pool- või täisfabrikaattooteid, mistõttu on siin olemas pagari-, lihunikuärid ning puu- ja juurviljaturud. Kakaod näiteks tehaksegi šokolaadi eripärasel sulatamisel piimas.

Veidrad asjad, mis veel tekitavad igapäevaelu tasandil mõnevõrra segadust või hämmingut, on näiteks see, et kuuma vett kui sellist ei ole Sul võimalik kuskilt kraanist praktiliselt saada – ma käin igapäev külma dušši all ja pesumasinasse jookseb ainult külm vesi. Tegelikult on vähestele kolumblastel pesumasinad – nad eelistavad oma pesu pesta meie jaoks iidse pesukivi moodi valamul spetsiaalse seebiga hõõrudes.

Bussitransport on siin kummaline – külade ja linnadevahelistel bussidel on Sul võimalik ükskõik kus peatust paluda käega viibates. Bussipeatusi kui selliseid teede ääres ei eksisteeri. Suuremates supermercado˙des (supermarketites) on lisaks poemüüjale iga kassa kõrval ka inimene, kes pakib kõik Sinu asjad mitme sõlmega kilekottidesse.

Foto: Siiri Liiva koos 16-aastase Brayan˙i ja 13-aastase Camilo˙ga La Finca paraaduste juures

Cool Veel huvitavaid artikleid

Viimati uuendatud 30. aprill 2009
 

Erakonsultatsioon

Oled segaduses ja mures? Otsid lahendust?

Soovid personaalset,

professionaalset ja

konfidentsiaalset abi? 

Küsi lisa ja lepi kokku coaching

Koutsimine-Katrin_Aedma

BLOGI

Ajurveeda massaaž Goas-päev 7

Ajurveeda massaaž Goas-päev 7

Holiday MIX "Happy Body & Mind", ajurveeda kliinikus SUSHRUT. Seitsmes päev. Täna nautisin massaaži - üle keha, kizi, kuninglikku näomassaaži ja peamassaaži. Pakuti võimalust istuda ka aurikapis või täpsemini öeldes termokotis, kuid kuna õues nagunii pea 40 kuumakraadi, ei... [Loe edasi...]

Ajurveeda massaaž Goas-päev 6

Holiday MIX "Happy Body & Mind", ajurveeda kliinikus SUSHRUT. Kuues päev. Täna nautisin massaaži - üle keha, Kati Bastit ja kuninglikku näomassaaži (Royal facemassage). Võrratu enesetunne! Devika ei silita ega hellita. Ta teeb tõsiselt tööd - pigistab punkte, liigub keha peal... [Loe edasi...]

Ajurveeda massaaž Goas-päev 5

Ajurveeda massaaž Goas-päev 5

Holiday MIX "Happy Body & Mind", ajurveeda kliinikus SUSHRUT. Viies päev. Täna nautisin massaaži ja kizi. Kizi on kuumade pitsatitega tupsutamine ja masseerimine. Kizi aitab organismist jääkaineid välja viia. Tupsikuid hoitakse kuuma aluse peal ja siis võetakse neid sealt ja... [Loe edasi...]

Ajurveeda massaaž Goas-päev 4

Holiday MIX "Happy Body & Mind", ajurveeda kliinikus SUSHRUT. Neljas päev. Vaata videost, milline see ravi on: Ajurveeda Kati basti Täna oli menüüs massaaž ja Kati Basti.   [Loe edasi...]

Ajurveeda massaaž Goas-päev 3

Holiday MIX "Happy Body & Mind", ajurveeda kliinikus SUSHRUT. Kolmas päev.  Juuksed on siiani natuke õlised. Sellised armsalt lainelised, sest tänane meeldivalt lõhnav mandliõli, ei soovinud kohaliku Shikakai seebiga kuidagi juustest ära tulla. Vaatasin, et tulemus oli nii kena, ... [Loe edasi...]

Ajurveeda massaaž Goas-päev 2

Ajurveeda massaaž Goas-päev 2

Täna käisin taas SHURUT ayurveedas massaažil. Sedapuhku siis massaaž + shirodara. Shirodara on selline ajurveeda massaaži juurde kuuluv ravi, mille ajal lastakse seljal lamava inimese laubale  pea kohal rippuvast metallkopsikust peene joana sooja õli voolata. Kopsikut liigutatakse... [Loe edasi...]