Vot nii on Norras kombeks (Koostas Katrin Aedma, killukesed raamatust 14 päeva Oslos).

Kui mind esimest korda Norra jõulupeole kutsuti, siis istusin tunde Tallinnas Keskraamatukogu lugemissaalis ja lugesin raamatutest Norra viisakusetiketi reegleid. No ikka selleks, et teada, kuidas on viisakas end jõuluõhtusöögil ülal pidada.

Kui peol ära olin olnud ja seda kõike seal kogenud ja näinud, sain aru, et olin endale karuteene teinud. Ka tavapärane etikett, mida järgib iga endast lugupidav eestlane ja haritud äriteadlik inimene, oleks pidanud selleks külaskäiguks ununema...

Jõulupidu, kus osalesin oli tavaliste inimeste, mitte eliidi vestkandi uhke üritus...

Siin on väikene kogu sellistest tavadest, mis on nö kirjutamata kombed Norras, mida kohalikku ellu integreerudes võiks teada. Arvestama peab, et nii nagu ikka on siin palju erandeid, kuid need vaid kinnitavad reegleid. Head lõimumist või integreerumist või mõlemat – valige just see sõna, mis meeldib ja õigem tundub.

Kui leiad midagi parandada ja lisada, siis kirjuta lahkesti: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud . Kõik konstruktiivsed ettepanekud on alati teretulnud!

Igapäevaelu

Kui kaks või enam inimest kohtuvad, siis antakse kättpidi tere. Seda teevad ka naised. Kui lähete külla või koolitusele, siis on viisakas kõiki kohalolijaid kättpidi tervitada ja öelda oma nimi.

Korteri või toa üürimine on kui iludusvõistlus. Enamasti ei ole mõtet minna kinnisvarabürosse, sest kõik on netist ja ka nemad saadavad Su lahkesti uksest välja ja soovitavad internetis vaadata peamiseks kahte portaali: www.finn.no ja www.hybel.no

Vaatad portaalist sobiva korteri/ toa välja ja loed millal on visning ehk siis koretri vaatamiseks kokkulepitud aeg. Sel ajal kohale minnes leiad maja juurest enamasti sildi – visning ja vahel nii palju vaatajaid, et elamist vaatama ei mahugi. Tihti korjab siis üürile andja kas vabas vormis või sptesiaalsele paberile Sinu andmed ja teeb hiljem valiku – kes on see õnnelik, kes on tulevane üüriori. Oslos on üürid väga kõrged ja teatud tingimustel saab NAVi kaudu taodelda eluaseme üüri toetust (boligstøtte).

Kui oled elanik kuskil, siis arvesta, et pead olema viks ja viisakas. Kuigi ilus komme on ette hoiatada, kui on pidu plaanis. Siin foto sildist meie maja koridori seinal Oslos, Frogneris. Sildil kirjas, et kallid naabrid 17. mail on meie korteris kogunemine ja külalised lahkuvad kell 23.00. Loodame, et teil kõigil on fantastiline 17. mai vorstide ja jäätisega (mis on selle päeva kohustuslikuks toiduks. Ja lapsed võivad sel päeval süüa just nii palju maiustusi kui sisse läheb :)

Lõpetuseks on siin sildil veel 17. mai kallistus 5. korruse tüdrukutelt.

Kui vali muusika vm lärm peale kella 23.oo ei vaibu, kaebab norrakas hea meelega kohe politseile. Politseiga ähvardamine töötab siin hästi, eriti üürnike korral, sest üüripindasid on raske saada ja neist tuleb kinni hoida. esmalt on aga viisakas rääkida otse lärmajatega. Kui seda ei julgeta teha või ei sobi seda teha, siis peetakse omavahelist kirjavahetust koridoris. Sellised sildid olid ühel hommikul ülejärgmise naabri ukse peal... Nimelt elas seal paar, kes väga häälekalt seksis...

Naabrid kaebasid kogu aeg. Eriti aktiivselt kurtis see naaber, kelle peale meie kaebasime, sest tema tilluke koer nuttis haledalt tundide kaupa keset ööd meie magamistoa seina taga... kui ei nutnud koer, siis ulgus perenaine nutta... tänaseks on nii ulguja kui seksija ära kolinud ja majas hea rahulik...

Ei tasu imestada, et valesti pargitud rattad viiakse mitte midagi ütlemata lihtsalt ära jms. Naaber hoiab naabril silma peal ja kaebab kohe, kui midagi kahtlast näeb. Aga eks ka siin toimib reegel, et kui keegi teil armukesed külas käivad, siis teab seda kogu küla, kui aga korter tühjaks varastatakse, siis sel ajal kõik magasid ja ei näinud midagi... Maakohas teavad kõik kõike, linnas on privaatsus suurem.

Narkomaane ja kerjajaid on Norra suurlinnades palju... Kui narkomaanid on ikka eelkõige norrakad, siis kerjajateks on enamasti mustlased. Vähem on norrakaid.

Grønlandi park 2014

Siin minu 2015 aasta jõululaupäevane vestlus õueinimesega frogneris: õueinimese jõulud

Selle foto tegin Oslo peatänaval 2014. Sildil kirjas: Ma olen näljane

Pidu ja pillekaar

Kui on plaanis suurem pidu, siis on viisakas naabreid ette hoiatada, kas siis vastava sildiga koridoriseinal või nendega otse rääkides. Suurema peo puhul märgistatakse ürituse koha sissekäik kas õhupallide või küünaldega.

Nädala sees ei jooda, reedel on kohustuslik joomisega alustada, eriti Oslos. Juuakse kõike segamini. Igaüks joob oma jooki ja vahel toimub ka segajoomine. Soojendus tehakse reeglina kellegi juures kodus, seejärel minnakse välja. Enamus kohtades on öörahu kell 23.00 ja selliselt rihitakse ka peole minek. Pühapäev on välja magamiseks ja puhkamiseks.

Suviti on väga popp parkides oma tekk maha panna ja grillida.

Pukused planeeritakse pikalt ette ja kuna hinnad Hispaaniasse näiteks on odavamad kui Norra sisesed hinnad, siis on paljud käinud pigem välismaal puhkamas kui Norras eri paiku külastanud.

Päevitund olla on väga popp ja päevitunud jume näitab, et inimesel on raha puhkusel käimiseks.

Kui pead sünnipäeva, siis paku norrakale tradistioonilist – laste sünnipäeval näiteks pitsat, lompe ja pølse, browni shokolaadikook. Ei mingit meiepärast kartulisalatit! Lauale siis kindlasti ka suured Coca-Cola pudelid, sest nii on kombeks.

Ja kindlasti õpi selgeks norrakate sünnipäevalaul, et mitte piinlikku olukorda sattuda!

Dim lights Embed Embed this video on your site

Pere loomine ja peresuhted

Hea on teada, kuidas käib Norras paarisuhte loomine. Tänu tutvusmisAPPidele on olulukord natukene muutunud – suheldakse, kohtutakse ja ei minda kohe voodisse, kuid paraku on siiski tavapärane, et esimesel õhtul peale piisavat alkoholikogust jõutakse voodisse ja kui siis hommikul tõustes on tunne, et tahaks inimest veel kohata, siis... kohtutakse veel... Videos, mis lisame, on Norrapärase kohtumise võrdlus tradistioonilise kaaslase leidmise protsessiga, kus alguses käiakse mitu korda kohtumas ja siis alles jõutakse voodisse....

Dim lights Embed Embed this video on your site

Esmalt kool ja äri ja töö, siis pere.

Kui naised üle 30, 40, siis hakatakse lapsi planeerima. Kui neid enam loomulikul teel ei saa, siis on tavaline arstiabi paluda ja kaksikud tänavapildis on üsna levinud. Ka lapsendamine on üsna tavapärane, seda enam, et lapsendamise korral on riiklikud toetused, mis aitavad paremini toime tulla.

See on igati vahva ja mina arvan ka, et seob isad enam lastega, et kui laps on 9. kuune, siis jääb temaga koju kolmeks kuuks üksi isa. Ema läheb tööle. Mehed teevad siin üldse palju nn naiste töid ja jagavad kenasti koduseid tegevusi. Kohati jääb isegi mulje, et naised ei tee eriti midagi, kuid mehed teevad kõik - kasvatavad lapsi, koristavad kodu, teevad süüa...

Järgneval sildil on kiri: Naise koht on köögis! Jalag laual, klaas viina käes kui ta jälgib seda, kuidas mees süüa teeb!

Lastega ollakse siin suht malbed, sest lapsed on ühiskonna omad ja kui neile oma vanemate juures ei meeldi, siis kutsuvad nad kohale lastekaitseametniku, kes siis lapsed nn ümber paigutab sinna, kus neil parem...

On suhteliselt tavaline, et abielupaarid elavad lahus ja käivad teineteisel külas. Osad magavad lihtsalt edaldi magamistubades...

Samas väärtustatakse perega koos olemise ja ühistegevuste aega siin palju enam, kui töö tegemist.

Täiesti aktsepteeritav põhjus on õpetajal tundi hilinemine seetõttu, et lapsel oli lasteaias hommikul pidu ja läks natuke kauem või ka see on päris ok, kui lillepoe uksel on silt, et seoses lapsevanemate koosolekuga avatakse pood hiljem.

Mis aga puutub peresuhetesse üldse, siis seda ehk võiks iseloomustada tsitaat raamatust Ola

mann – ALARM!: "Norrakas kulutab rohkem aega oma vanematele vanadekodu otsimisele kui nende külastamisele nende oma kodus..." Siiski, on siin ju täiesti tipp-topp vanadekodud... kuigi hinnaklassi vaadates, on nii mõnigi tark pensionär valinud kruiisilaeval elamise või siis maja lõunamaale sooja kliimasse ostnud...

Lemmikloomad

Ühed olulised pereliikmed on lemmikloomad. Enamasti on nendeks koerad või kassid. Koeri võib tihti kohata kahekaupa. Ehk siis on üsna tavaline, et inimesel on korraga rihma otsas kaks koera. Koerad ei ole õue valvuriks. Norra koerad, eriti Oslos, on suured sõbrad ja on üsna tavaline, et peremees on väga rahul ja rõõmus, kui te tema koera tänaval või ühistranspordis sügate ja kiidate. Küsige enne, kas tohite puudutada. Ja siis kiitke hoolega ja nunnutage - teenide kõvasti plusspunkte.

Ühistranspordis ei tasu sugugi halvustavalt vaadata, et inimesed seisavad püsti, kuid koer on istme peal. Nimelt ostetakse koerale ka pilet ja miks ta peaks seisma kui ta võib lamada?! Selle foto tegin metroorongis.

Külalised

Küllakutsed on tavaliselt ajapiiranguga. Külla minna ei ole viisakas ette teatamata. Helistamisel tasub eelistada tööpäeval töö aega. Laste pidudel tuleb laps täpselt minuti pealt ära viia, sest nii on siin kombeks.

Kui oled külaline, siis tea, et alkohol võetakse alati ise kaasa, sest alkohol on Norras kallis. Tihti joovad külalised oma jooki, oma pudelist ja pärast võtavad oma pooliku kaasa. Sama söögiga. Kui ikka kõht tühi, võta söök kaasa. Võib juhtuda, et kui viid tordi, siis pannakse see külmikusse ja pakutakse paar küpsist filtrikohviga.

Kuna norrakad joovad enamasti musta filtrikohvi piima ja suhkruta, siis tasub viimased kaks nii külla kui ka üritustele endal kaasa võtta. Kui külla kutsutakse, siis on tihti teada, kas on plaanis ühine õhtusöök, kook & kohvi või lihtsalt pidu (viimane tähendab, et joogi võtad omalt poolt kaasa, külla kutsujad pakuvad suupisteid.)

Ühiste jututeemade ajal väldi usust ja seksist rääkimist, ka palgast ei räägita. Seksuaalsete kallete osas ollakse üsna liberaalsed. Usu teemal ei tasu rääkida, sest on raske aimata, millist usku vestluskaaslased tegelikult on. Oluline on ka teada, et varjatud rassismi on Norras üsna palju. Kuigi on võitlus siin ja seal süülitoatlejate ja islamlaste vastu, eelistatakse igal sammul suhtluses somaalasi jt selle kandi elanikke Ida-eurooplastele ja see on üllatav. Nimelt Eurooplased rabavad Norras tööd teha - pingutavad, teevad ületunde, töötavad pühade ajal, töötavad madala palgaga ja õpivad keelt vastupidiselt asüüli taotlejatele, kes saavad kõikvõimalikke toetusi, teevad lapsi, kasutavad riigi hüvesid ja tööd ei tee.

Ka norrakad on ses osas päris kõvasti hakanud pead tõstma ja tunnevad, et riigivalitsejate käitumine on ebaõiglane norrakate enese suhtes. Näiteks siin on tekst, mis liikus FBs ja kus on kirjas, et Norra annab raha igale poole ja me oleme ju paljude silmis maailma rikkaim riik, kuid need, kes on terve elu töötanud siin saavad miinimumpesioni, mis on alla vaesuspiiri. Ja et uurimused näitavad, et üle 50 000 inimese Norras ei ole igapäevaselt ei raha sooja toidu ega hambaravi jaoks. Kuid sina - asüülitoatleja - võid lihtsalt minna hambaarsti juurde ja saada ravi tasuta. Kas see on õiglane?

Käisin jõululõunal külas Norras pea 60 aastat elanud Ungarist pärit vanapaaril ja naine, kes tänaseni töötab pensionärina, kurtis, et tema ei talu seda kõike enam, et tumedanahalised töökaaslased ei kavatsegi jõulude ajal tööle tulla, norrakast ülemus ammugi mitte sh ei võta ka telefoni, tema üksi rabab - koristab haiglat. Lisaks kaebas, et tema on töötanud kogu elu 40 tundi nädalas ja saab sama palju pensioni, kui mõned aastad 16 tundi nädalas töötanud asüüli taotlejana Norra kolinu...

Ei ole siin vaid pudrumäed ja piimajõed... ja seda kõike näed ja kuuled, kui suhtled paljude inimestega ja oled siin kauem elanud. Kuna igapäevaselt neljas keeles päris suure hulga inimestega suhtlen ja palju loen, siis võin öelda, et vahel tahaks, et ei teaks seda kõike... elu oleks palju lillelisem...

Ühel loengul Oslos väitis esineja, et üksik pesionär saab Norras 13 551 norra krooni pensioni ja paar 25 071 kr kuus.

65 aastastest on:

1%      finantsiliselt sõltumatud

4%      katavad oma peamised vajadused ise

22%    peavad töötama

28%    loodab valitsusele

45%    sõltub perekonnast (lastest).

Kokkuvõtteks selle teema osas... kui Norra kolid, siis tea, et oled kõigi arvates automaatselt VÄGA rikas. Õpi seda, et Norras elad välismaal reisides varjama. Norrakad teevad nii, et vältida olukorda, kus neilt RIKASTELT iga toote ja teenuse eest topelt hinda küsitakse.

Tea, et enamasti räägitakse külas ikka ilmast, sellest, kuskohast midagi odavamalt saab, jalgpallist ja haigustest...

Külas ei tasu ka nalja teha, kui nende naljasid veel hästi ei mõista. Kui tahad plusspunkte koguda ja oled kindel, et seltskonnas on tõesti ainult norrakad, võid mõne tögava lühinalja rääkida rootslaste kohta. Svenskevitser on netis täiesti olemas. Norrakate huumorisoonest ei ole minu arust eriti lihtne aru saada, just nii nagu kunstist... Näiteks jagati FBs 2015 aastal SPAi kaupluses tehtud fotot. Vaata hoolega, mis seal riiulitel on...

Siin on kirjas, et uurimus näitab, et naised, kellel on laiem alaselg (tagumik) elavad kauem kui mehed, kes neile seda ütlevad!

Kohati ei häbene norrakas midagi, kuid samas käib silmad maas ja ei tõsta pilku, on reserveeritud ja uje. See siin vist ei ole küll norrakas... neiu poseeris mulle tänaval

Töö ja töötamine

Vaba aeg on püha, eriti pühapäev. Tööst siis üldse ei räägita. Üks mitukümmend aastat Norras elanud juhtival ametikohal töötav naine ütles, et norrakatel töö segab elamist...

Tööl on üsna levinud selline olukord, mida saaks ehk kõige paremini iseloomustada selliste ütlustega nagu: "Tark ei torma", "Agarus on ogarus", "Ära täna tee seda, mida saad homme teha, sest homme on ka päev", "Las mõisaköis see lohiseb..." Jne.

Tööl ole snill ja hyggelig – ehk siis meeldiv inimene. Otse ütlemine ei ole eriti moes. Kõik naeratavad ja kiidavad ja siis saad sule sappa. Miks? No ei tasu muretseda, küll põhjus leitakse. Loe hoolega Jante linna seadust (Janteloven).

Tihti võib tegelikuks põhjuseks olla see, et olid liiga töökas ja kohalikud tundsid alaväärsuskompleksi.

Kui töötad sellises kohas, kus on rihma otsas nimekaart, siis hoia see kindlasti tööle minnes ja sealt tulles kaelas. Nii on siin kombeks.

Tööandja on Norras üsna keeruline olla ja need, kes oma firma teevad, on tõelised riskivõtjad. Nimelt on maksud kõrged ja ühiskond tööandja vaenulik, alati töötaja poolel. Tööle on raske saada, kuid kui oled saanud, siis astu kohe ametiühingusse – see on siin kõrgeim võim ja juhib vägesid. Juht on samal tasemel kui töötajad, suhted on sõbralikud ja kõiki asju peab suutma aruteludega lahendada. Autoritaarse juhtimisega siin tulemusi ei saavuta.

Koosolekud ja arutelud on lõputult pikad, otsuseid võetakse kaua vastu, sest kõik arutavad ja keegi ei taha vastutada.

Tööajast kinnipidamine on oluline. Nii kui kell lööb, nii pastakas kukub! Ja katsu Sa teisiti töötada.

Kuna haigusrahad on head, on siin kahjuks kasulik õigel ajal haige olla. Arvestatakse tööstaaži, töötasu suurust jms... ja haige on ka popp olla. Nimelt on väga heaks põhjenduseks angst ja depressioon - ehk siis ängistus ja depressioon ja kui veel ütled, et elu isu otsas, saad kohe psühholoogi ja veelgi kauem kodus "raskest" tööst puhata...

Ostlemine

Norras on "kjøp og kast" ehk siis "osta ja viska ära" tarbimiskultuur. Ajakirjanduseski kirjutati, et Norra riideid müüvates kauplustes ei ole vaja proovikabiine, sest keegi neid ei kasuta. Osetakse asjad ära, proovitakse selga, kui ei sobi, siis visatakse UFFi või siis Fretexi kogumiskastidesse. Popp on osta teiste kasutatudriideid ja asju. Selleks on loppemarketid ehk siis täiturud. Riideid tänavale ei tõsteta, küll aga tõstetakse tänavale või pannakse prügikasti kõrvale mööbel, mille võib siis huviline ära viia. Väga popp on portaal www.finn.ee, kus antakse ära ja müüakse kõikvõimalikke asju kahvlist ja lambipirnist garaaži ja hobuseni.

Vanavaramüüki korraldavad eraisikud ka oma kodus ja ei tasu imestada kui Norras ringi sõites kohtate tee ääres silte: Bruktmarked. Keerake aga julgelt auto sildil näidatud suunas peateelt maha ja minge uudistama. Palutava kraami sortiment on lai - vanadest lehmakelladest traktorite ja saanideni.

Poes on enamasti nii, et kui miski kauba tagasi tood, siis pikalt ei pea seletama. Tõsiselt arukas! Üldjuhul vahetatakse toode väga ruttu ümber – hoitakse kokku nii tööaega kui närvikulu - klient rahul ja õnnelik, ostab veelgi enam ja kliendisuhe säilib. Näiteks Kiwis, kui leiad, et toote säilivustähtaeg on möödas, siis saad uue toote tasuta. Kui tähtaeg saab täna või homme läbi, siis saad selle tasuta. Lisa saab lugeda Kiwi kodulehelt.

Kingid ja viisakus

Kuigi tavapäraselt külla minnes Norras külakosti ei viida, on ka siin omad tähtpäevad, millal kingitusi tehakse. Jõuluostudel on kombeks kinkimisel tšekk kingi juurde lisada, sest peale jõule on kingi saajal soovi korral paari nädala jooksul võimalik kink poes tšeki vastu ümber vahetada.

Kingipaki peale kirjutatakse kellelt (fra) ja kellele (til).

Kingi saaja, eriti kui on tegemist konfirmatsiooni või pulmakingiga, saadab alati viisakalt personaalse tänukaardi, millega tänab kinkijat kingi eest.

Miks mitte kasutada omapärast tänamise raamatut? See sobib suurepäraselt eriti neile, kellega on olnud meil pikem kokkupuude ja keda soov südamest tänada.

Ühistransport

Ühistransport on üsna popp ja bussijuht kunn. Sõber sõidab mul elektrilise ratastooliga ja tema bussi laskmiseks peab bussijuht tulema keskmise ukse juurde ja luugina kaldtee alla laskma. Üks juht ütles, et tema seda teha ei saa, sest tal puudub konks ja pajaste kätega määrib ta käed ära. Üks reisija, vanem naisterahvas, tõusis püsti ja kookis selle kaldtee käepideme ise välja ja tegi kaldtee lahti. Vahel ei lase bussijuht uksest sisse või saadab välja öeldes, et järgmises bussis on rohkem ruumi... Mis aga kõige olulisem – enne kui inimesed bussist välja lased, trügi sisse. Siis on kohe näha, et oled kohalik ja lõimumine on olnud eduline.

Muuseas, kui Sul ei ole mingil põhjusel piletit või piletiraha (näiteks rahakott ununes koju), siis ütle bussijuhile. Temal on õigus bussi lasta inimesi ka ilma piletita ja siis kontroll sulle trahvi ei tee.

Trahvid on kopsakad ja valida on, kas maksad kohapeal ja väiksema summa või saad maksekviitungi, mille maksad hiljem ja ka summa on seal suurem. Piletikontrollid on enamasti kolmekesi, vahel harva kahekesi ja neid ikka jagub...

Hea on ka teada, et Oslos on linnabussid punased ja maaliinibussid rohelised. Roheline buss välja laseb, kuid sisse ei pea reisijat peatuses võtma, sest punaseid busse on piisavalt ja kaugemalt tulnud inimesed soovivad kiiremini sihtpunkti jõuda. Uuri erinevaid reisitsoone ja pileti hindasid näiteks Ruter.no kodulehelt!

Füüsiline aktiivsus

Kõik peavad lugu füüsilisest aktiivsusest.

Popp on käia mägedes pikniku pidamas ja matkamas. Paljud inimesed lähevad tööle ja tulevad töölt kas jalgsi või siis jalgrattaga. Siit on ka komme, et korralike kontoririiete juurde pannakse jalga spordijalatsid ja ülikonnas mehel on toss jalas, seljakott seljas.

Õues tehakse vähem trenni kui siseruumis. Siseruumis trenni minnes ei tasu enamasti oodata, et keegi kellelegi tere või head aega ütleb. Vaata, mis teised teevad ja vajadusel pööra pilk maha. Ei ole mõtet hakata spordisaalis oma reegleid juurutama.

Oluline on aga see, et trenni minnes ja trennist tulles on teil trennijalatsid näpu otsas aga mitte kotis. Nii on siin kombeks!

Toitumine

Norras on võileivakultuur, mida paljud sisserändajad süüdistavad enese kosumises. Tavaline on lapsele lasteaeda ja kooli kaasa anda võileib plastikarbis. Leiva vahele kasutatakse spetsiaalsed võileivapaberit, mida poest saab osta – et leivad omavahel kokku ei kleepuks. Ka tööle võetakse matpakke ehk toidupakk kaasa. Enamasti võileib. Seda süüakse lõuna ajal koos ühise kohustusliku sotsialiseerumise ajal.

Selline oli lõunasöök seminaril 2014 aastal Oslos

Võileivad leiab üritustel laual pealt, hommikusöögi ja lõunatoidu laualt, sest sooja toitu on norrakas harjunud sööma vaid varajase õhtusöögina umbes kella 5-6 paiku, kui töölt koju jõuab.

Norrakale meeldib traditsiooniline toit, mille hulka kuulub näiteks ka pizza Grandiosa! Toidu tegemisele eriti aega ei kulutata, sest muudki paremat eluga teha ja valmis toite ning poolfabrikaate on kauplused täis.

Jõulude aegu peab näiteks sööma martsipani, mandleid, musti ploome ja jooma julebrusi ehk jõululimonaadi. Martispanist sead on moes. Küsisin ühelt norrakalt, et milleks see martsipani siga? Vastas, et no liha oli ju rikaste toit ja martsipanist siga said vaesemad ka süüa... seda asja peaks siiski veel uurima... miks ikkagi siga mitte lehm või lammas...

On ka igasugu tavalises olekus ja šokolaadiga kaetud martsipani.

Norra rahvustoitude kirjeldusi ja retsepte eesti keeles leiad Eesti Selts Norras kodulehelt: Norra rahvustoitude retseptid.

Siin videos näed, kuidas ameeriklased Norra jõulutoite degusteerivad.

Dim lights Embed Embed this video on your site

Kõik, mis on madala rasvasisaldusega on hea. Kõik, mida telekas reklaamitakse on veel parem. Kel vähegi raha on, see ostab ainult head ja paremat. Kellel raha suurt ei ole, see ootab, et poes oleks allahindlused ja ostab just seda kaupa, mis kuskil alla on hinnatud. Allahindluseid on kogua aeg, seega nälga ei jää. Päris toitu on p oes raske leida.

Toiduvalik on üldse kehva – 2 sorti kohupiima (kesam, mis oleks nagu nats teistsugune hapukoor...), 2 firmat, kes piima toodavad Tine ja Q, kusjuures esimene on teatavasti kehva kvaliteediga. Musta leiba saab osta vaid idaeuroopa tooteid müüvatest kauplustest ja osadest pagariärdest. Vaikselt hakkab lettidele ilmuma rukkileib.

Hommikuti on hea kodust välja karata kohv metalltopsiga (termostassiga) pihus. Nii sobib linnapilti. Kui termostassi ei ole, siis osta tee pealt take-away kohvi.

Kiirtoiduks on alati kohalik lompe ja pølse ehk siis õhukese ümara pannkoogisarnase kartulipannkoogi sisse keeratud kas keedetud või grillitud vorst. Ja kui peate pakkuma norrakale midagi, mis talle kindlasti maitseb, siis selleks on reeglina vahvlid pohlamoosi, hapukoore ja pruuni juustuga!

Hea teada

• Norra kompott on eesti mõistes kissell ja eestlaste kompott on ....... i sukkerlake (epler i sukkerlake osv).

• Miinus ehk negatiivne kirjutatakse norras mitte – vaid -, milel on üks punkt peal, teine all.

• Norra krooni kirjapilt tekstis on kr. 5, 5 kr., 5 NOK

• Telefoninumbreid kirjutatakse norras grupeerides numbreid kahe kaupa +47 22 99 08 50 (http://www.korrekturavdelingen.n/K4TallOgSifferGruppering.htm)

• Koma pannakse norra keeles lauses "ja" ette juhul, kui mõlemas lausepooles on tegusõna. "Et" ees norra keeles koma ei käi

• Norra kehtib Janteloven – kõik on võrdsed ja ei ole viisakas olla teistest parem. Siin link Jantelovenile eesti keeles koos kommentaaridega

Luuletus jõuluvanale eesti-norra keeles, mis kirjeldab norra elukorraldust

Katrin Aedma Blogi - Lastest ja meestest

Katrin Aedma Blogi - Kuidas olla enam norrakas

Katrin Aedma Blogi - Oslo elu

Loe lisa Norra kultuurist, huumorist, rahvatarkustest jms Eesti Selts Norras kodulehelt: Eesti Selts Norras

Katrin Aedma Norra blogi

Igasugust Norra kohta

Norra keele õppimise materjalide kogu