Eile hommikul oli udu ja Aeroflot hilines näiteks pool päeva. Hommikul vaatas uudistes vastu rikshamehe vigastatud keha katkise ratta tükkide kõrval  - kuskil oli pomm plahvatanud ja pildi all kirjas, et surevale mehele läks see 20 ruupiane sõit maksma elu ja keegi oli riigiasutusse protestiks lahti lasknud hulga kobrasid... videot näed siit: kobrad.

Goas on palju kohti, kuhu minna. Osad olen neist ära toonud raamatus: "14 päeva Goas", mille leiab raamatukauplustes, osa kodulehel www.idamaa.com.

On kohti, mis juurde tekivad ja need, mis kaovad.

Ajurveeda massaazid 10% soodsamalt!

Hommikul avastasime, et gaas otsas... imelik, eelmisel hooajal oli balloon meil 4 kuud, seekord 10 päeva... vägagi kahtlane, siis läks elekter ära ja internet... Elu nagu lill!

Jupitan siin, kuri nagu herilane ja püüan meilidele vastata, pangas ülekandeid teha, raamatu tellimusi täita jne, jne... Endal mul hommikust saati juba rannariided seljas ja idee minna seda laeva pildistama, mille torm randa puksis. Kell saamas juba 16.00...

Eile kui Tiina, Maire ja Piretiga rannas käisime, nägime Calangute rannas vaid paar sammu kaldast, suurt laeva, mis oli liiva sisse kinni kiilunud. Pigem oli see platvorm, tööstuslik selline kolme suure korstnaga. Inimesed käisid ja imestasid, et mis see on ja miks. Ma ei kujuta isegi ette, kuidas selline raske jurakas merre tagasi saab.

Tänahommikustest lehtedest võis lugeda, et tsunaamilaadne lainetus võib tulla Goas, sest sellist asja, nagu seekord, ei ole siin ilmaski olnud.

Pääsesime! Käisime pimedas motikaga korra turul juurikaid ja puuvilju ostmas ja tagasiteel saime ikka natuke sooja vihma. Mul on hea meel, et Vicky on Delhi hullu liikluse kogemusega juht ja tuleb toime olukordades, kus näib sõitmine päris võimatu.

Jõudsime tuppa ja siis algas alles õige sadu... Umbes 25 min ja siis jälle...

Tavaliselt siin novembri lõpus ei saja.

Nüüd saab meie kaudu rentida ka ilusat korterit, kuhu vähemalt 4 inimest mahub ja mis on tõsiset Goa mõttes suur. Kui võrrelda näiteks tavalise hotelliruumiga hotellis, kus hind alla 4000 Rs öö, siis on korter hotellitoast umbes 6-7 korda suurem. Lisaks veel 4 rõdu, rand 300 meetrit, kuum vesi boileriga jne, jne...

Vaata täpsemat infot ja fotosid siit: korteri rent Goas. Tore oli aga otsa sai... korter ei ole enam rentida!

Igasugu tegemised

Võtab aga aega see fotode üles laadimine, kui net aeglane. Kogu aeg muudkui salvestan hirmus, et kohe, kohe on net üldse katkenud... Ehk saan ikka pildid täna üles...

Peamised loomad on meil siin sipelgad, siis koerad, lehmad, pullid, pühvlid ja sead. Tarakanid on ka. Sikhismis ei lubata looma tappa, nad on ka täis vegetariaanid. Kui üks päev koju tulime, siis Vicky 21. aastane poeg Arjit oli voodi peal pikali ja heldinult vaatles miskit seina peal.

Igapäevaseks turuks on siin Calangure turg Calangute ristmiku juures, majade vahel. Samuti Mapusa turg on iga päev, kuid näiteks kolmapäeviti ei tasu sinna minna ja ka Calangute-Baga osad tänavamüüjad on kadunud. Nimelt kolmapäeviti on Anjuna Market, kus siis kõik, kes vähegi saavad müümas käivad.

Täna käisime Arampolis. Rõõm oli näha, et kaup palju huvitavam, kui siin - Baga-Calangute-Candolimi müüjatel. Rahvast oli palju, autoga randa viival teel sõitmine oli uhuuu, lausa jube, sest tee oli kitsas ja nagu ikka kaupmehi, turiste, autosid, motikaid ja jalgrattaid täis.

Sõita oli vaid 35 km, kuid nagu Indias ikka, kulus selle maa läbimiseks autoga nats üle tunni...

India pereelu puhkusest osa saada on suhteliselt väsitav ja mulle mitteloomupärane tegevus. See, mida koos tehakse, kui kolm põlve koos, piirdub enamasti turistina vaatamisväärsuste külastamise, söömise ja jutuajamistega. Kogu päev möödub nii, et miskit tulemust ei ole. Mina elan oma rütmis, mis pole lihtne.

Hulk kingitusi toodi, millest 95% on ebavajalikud - potid, pannid, sõelad, voodipesu, nuustikud... kolm paari kingi, mis mulle ei meeldinud, suur tekk... Mina muudkui püüan asjadest vabaneda aga võta näpust... on neid, kes arvavad, et mul on ikka midagi puudu. Iga päev tuleb kohvritest midagi lisaks...